Tuleb välja, et viimasel sajandil on kõige sagedamini selliseid lippe heisanud hoopis allveelaevastik, nimelt Ühendkuningriigi kuningliku laevastiku allveelaevateenistus. Pole küll teada, et ükski Briti allveelaev kunagi mereröövlite küüsi oleks langenud, mustade lippudega sümboliseeritakse samas nii allveelaevnike protesti kui ka võidurõõmu.

Protest

Nimelt oli admiral Arthur Wilson, hilisem kuningliku laevastiku juht, juba 1901. aastal saanud hakkama piinliku avaldusega, väljendades admiraliteedis laialt levinud põlgust allveelaevade kohta: "allveelaevad on räpased, ebaõiglased ja neetult ebainglaslikud" ja et ta pigem õhutaks admiraliteeti, et tabatud vaenulike allveelaevade meeskonnad tuleks üles puua, nii nagu piraate.

Kolonelleitnant Max Horton, kellest 1914. aastal sai ühe esimese Briti sõjaallveelaeva HMS E9 kapten, hakkas protestiks heiskama musta piraadilippu iga kord, kui mõne vaenuliku aluse põhja laskis. See lipp küll ei asendanud Briti lippu, vaid oli lisaks, ja nähtavasti sai uue täienduse iga kord, kui uus laev tabamuse sai. Esimesena teenis "au" välja põhja lastud Saksa kergeristleja SMS Hela, septembris 1914. E9 meeskond oli küll sunnitud lõpuks ise oma allveelaeva uputama 3. aprillil 1918 Helsingi esisel, et mitte seda sakslastele üle anda.

Võidurõõm

Hortoni eeskuju oli nakkav ja admiraliteet ei olnud kogu pahameelest hoolimata võimeline seda peatama. Juunis 1915 heiskas HMS E12 punase lipu pealuu ja kontidega Dardanellides, esimene säilunud foto sellisest lipust on aga juulis 1916 HMS H5 pardal.

Kujunes välja lausa kood, kus iga uus põhja lastud alus lisandus uue triibu või kujundina senisele lipule. Sama komme taastus ka Teises maailmasõjas, kusjuures nüüd laenasid Briti allveelaevnikelt kombe ka mitmed Poola ja Austraalia allveelaevad. Ja vähemalt korra on sama eeskuju järginud ka suurem pealveelaev.

Mustale lipule lisati ka igasuguseid muid sümboleid, näiteks puhul, kui HMS Unitedi kapten sai teada, et ta on vahepeal isaks saanud. Üks Prantsuse spioon oli aga unustanud salasõna ja tsiteeris teda üles korjama tulnud HMS Sibyli allveelaevnikele näidendit The Scarlet Pimpernel (taimenimena põld-varsapõlv), seega tikiti lipule selle taime õis. HMS Sickle torpeedo oli kogemata purustanud lööklainega Monte Carlo kasiino aknad, seega lipule lisati padaäss, HMS Proteus rammis aga Itaalia sõjalaeva, sellest ilmus lipule konserviavaja.

Triipkood

Kui me vaatame lippu, mille heiskas HMS Utmost veebruaris 1942, tuleb seletada ka koodi lahti. Triibud tähistavad igat põhja lastud alust, sh üht suuremat sõjalaeva, ülejäänud sümbolid aga kaheksat "keebi ja pistoda" salaoperatsiooni, ühe sihtmärgi hävitamist kahuritulega ja ühte päästmist merel:
HMS Utmost 1942. aastal: need pole mitte mereröövlid, vaid võiduka allveelaeva meeskond.
Tõsi, rahuajal ei saa allveelaev tavaliselt endale laevade uputamise luksust lubada. Seda enam kasutati võimalust jälle 1982. aastal Falklandi sõjas, kui HMS Conqueror laskis põhja Argentina ristleja ARA General Belgrano ja jälle heisati piraadilipp.
Tuumaallveelaev HMS Conqueror uputas 1982. aastal Argentina ristleja General Belgrano, kasutades kaht torpeedot.

Neid lippe on nähtud ka uuemal ajal, näiteks Pärsia lahel, kusjuures uuema aja lisandiks lippudel on Tomahawk-tiibrakettide kujutised. Aga rahuajal on kasutatud ka võimalust samasuguseid lippe heisata näiteks edukate õppuste lõpetuseks.

Päris piraadid eelistavad tänapäeva meredel pigem läheneda laevadele salaja, musti piraadilippe ohuna merel sisuliselt ei näegi.