Boeing arvab, et nende Super Hornet suudaks seljatada ülikalleid hävitajaid F-35
Lockheed Martini toodetav hävitaja F-35 peaks olema kõige modernsem sõjalennuk, mis täna maailmas turgu otsib, aga ilmneb, et president Donald Trumpi võimuletulek on aidanud parandada konkureeriva Boeingu ja selle hävitaja Super Hornet võimalusi.
Tegemist pole kuulujutuga. Kaitseminister Jim Mattis teatas juba jaanuaris, et hävitaja F/A-18E/F võib püsida USA turul konkurendina hävitajale F-35. USA laevastik on ka avalikult teatanud, et on huvitatud programmist uuendada mootoreid General Electric F414, mille abil lendavad hävitajad F/A-18E/F Super Hornet ja elektroonilise sõja lennukid EA-18G Growler, lisaks veel välismaised Saab Gripen Demo/NG ja HAL Tejas Mk 2.
Boeing F/A-18E/F Super Hornet on tegelik edasiarendus hävitajale McDonnell Douglas F/A-18 Hornet, on aga olnud lennus juba 1995. aastast alates. Kasutavad neid praegu vaid USA ja Austraalia. Parendatud Super Hornet pole ikka veel konkurentsivõimeline, kui asi puudutab stealth-võimet vastase radarite petmisel, kuid kuna Super Hornet suudab kanda rohkem lasti (rakette, pomme, jne), on ta andiselt arvestatav lennuk mõnevõrra parema rivaali vastu.
Super Hornetitest on kaks varianti, F/A-18E ja F/A-18F, ning Wikipedia andmetel maksid nad eelmisel aastal keskmiselt 98,3 miljonit dollarit tükk. Lockheed Martini lennukite F-35 Lightning II eri variandid maksavad viimastel andmetel: F-35A 94,6 miljonit (alates 2018 85 miljonit), F-35B 122,8 miljonit ja F-35C 121,8 miljonit dollarit. Seega peamine konkurents on hinnas, samas kui Lockheed Martini F-22 Raptor, mida enam ei toodeta, maksis lausa 150 miljonit dollarit.
Just hävitajate kõrge maksumus, mitte isegi niivõrd need tõrked, mis nende väljatöötamisel ilmnesid, on sundinud USA Kongressi otsima odavamaid alternatiive, samas riigi julgeolekut ohvriks toomata. USA laevastik on niigi pigem valmis lennukikandjatele paigutama Super Horneteid kui F-35C-sid.
Lockheed Martin teatab, et hävitajaid F-35 pannakse praegu kokku kolmes tehases Fort Worthis (Texas), Cameris (Itaalia) ja Nagoyas (Jaapan), F-35A on tavalise õhkutõusu ja maandumisega, F-35B on lühiraja õhkutõusu ja vertikaalse maandumisega, F-35C aga lennukikandjatele loodud erivariant. Jaanuari seisuga oli neid valminud juba 200 tükki, riikidest on lennukeid tellinud USA, Austraalia, Taani, Iisrael (F-35I), Itaalia, Jaapan, Holland, Norra ja Türgi.
F/A-18 Super Horneteid on toodetud enam kui 500, USA laevastikule ja Austraalia õhujõududele, lennukist on olemas erivariandid F/A-18E (ühekohaline), F/A-18F (kahekohaline), EA-18G (elektroonilise sõja lennuk) ja Advanced Super Hornet (mida on juba arendatud stealth-omadustega). Ja on selge, et selleks, et Lockheed Martiniga võistelda peab Boeing selgelt näitama ka suuremaid edusamme arendustöös. Järgmine tulija oleks juba nn "Block III" Super Hornet.
2011. aastal juhtus katastroof demonstratsioonlennul lennukiga F/A-18F, milles hukkusid mõlemad piloodid. Ühel F-35A hävitajal ilmnes aga 2014. aastal põleng mootori juures, aga vähemalt inimohvritest on seni pääsetud.
Kolmas suur tegija sõjalennukite tootjana, Northrop Grumman on nähtavasti pannud oma õla alla Super Hornetite arendusele.
