Hävitaja F-15C tegi legendaarseks selle tippklassist radar
McDonnell Douglas (mis on küll praeguseks ühinenud Boeinguga) taktikaline hävituslennuk F-15 loodi USA õhujõudude tellimusel õhuruumis ülekaalu saavutamiseks ja hävitaja esmalend toimus 1972. aasta juulis. F-15 hävitajad tegi legendaarseks nende tippklassi radar.
Enne F-22 ja F-35 väljatulekut oli just F-15 ja selle C ehk Charley modifikatsioon lennuk, millele polnud sensori osas võrdväärset vastast. Enne viienda põlvkonna hävitajate saabumist oli F-15C nägemisulatuselt üks parimaid.
F-15C on ka mõõtudelt kopsakas hävitaja, Eurofighter Typhooni kõrval mõjub F-15, nagu seisaks veoauto sportauto kõrval. F-15 hea manööverdusvõime saavutati tänu tiiva väiksele pinnakoormusele ning kõrgele kaalu ja tõukejõu suhtele, mis võimaldab lennukil sooritada ilma lennukiirust vähendamata järske viraaže.
F-15-l on suurepärane tõusukiirus: 10 km kõrgus saavutatakse umbes 60 sekundiga. Lennuki kahe mootori kogutõukejõud võimaldab F-15-l kiirendada isegi püstloodsel tõusul. Relvad ja lennuki juhtimissüsteemid on loodud selliselt, et õhuvõitlust suudaks efektiivselt pidada üks inimene.
Hävitaja APG-63/70 impulss-Doppleri-radar võimaldas avastada ja jälgida eri kõrgustel lendavaid objekte ja üles leida ka kuni 180 km kaugusel asuvaid väiksemaid kiireid sihtmärke, mis pole piloodi vaateväljas, samuti lähedal ja lausa puulatvade kõrgusel lendavaid objekte.
Sellise radari ja sihtmärgile lukustuvate AIM-120 AMRAAM rakettide abil suudab F-15C pidada piloodi nägemisulatusest kaugel väljas toimuvat õhulahingut. Lähivõitluses leiab radar automaatselt vaenlase lennuki ja vastav info kuvatakse head-up-ekraanile (läbipaistev ekraan, mis kuvatakse piloodi ette, et ta ei peaks pilku mujale pöörama). F-15 elektrooniline lahingusüsteem võimaldab nii hoiatust ohu puhul kui ka automaatseid vastumeetmeid erinevate ohuallikate vastu.
F-15-le võib kinnitada kolme sorti õhk-õhk-tüüpi rakette: AIM-7F/M Sparrow või AIM-120 AMRAAM, mis asuvad kere alumistel kantidel, ja rakette AIM-9L/M Sidewinder kahele tiiva-alusele püloonile, kuhu on samuti võimalik kinnitada ka AIM-120 rakette. Lisaks rakettidele asub lennuki parema tiivakonsooli tüveosas 20 mm Gatlingi automaatkahur. Pilooti abistab automatiseeritud relvajuhtimissüsteem, mille päästikud asuvad juhtkangil ja mootori pööretehooval. Kui piloot otsustab kasutada järgmist relva, ilmub iga konkreetse relva jaoks vajalik visuaalne juhtimine automaatselt head-up-ekraanile.
Erilised väikese õhutakistusega kütusepaagid ehk conformal fuel tank’id arendati välja F-15C ja F-15D versioonidele. Paagid kinnitatakse mõlemale poole lennuki keret mootori õhuvõtuava kõrvale tiiva alla. Erinevalt tavalistest kerevälistest paakidest ei saa neid lennu ajal alla heita.
F-15C lennutehnilised näitajad
- Meeskond: 1
- Pikkus: 19,44 m
- Tiivaulatus: 13 m
- Kõrgus: 5,6 m
- Tühimass: 12 700 kg
- Täismass: 20 200 kg
- Maksimaalne lennukaal: 30 845 kg
- Mootor: 2 × Pratt & Whitney F100-220, järelpõlemisega turboventilaatormootorit
- Maksimaalne kiirus: 1450 km/h (Mach 1,2) merepinna kõrgusel ja 3018 km/h (Mach 2,5) optimaalsel kõrgusel
- Tegevusraadius: 3000 km, lisakütusepaakidega 5600 km
- Lennulagi: 20 000 m (65 000 jalga)
- Tõusukiirus: 254 m/s
- Tõukejõu ja kaalu suhe: 1,12 (–220), 1,30 (–229)
