Kas inimkonnal on tulevikku? Rasked küsimused tippteadlastele
Alljärgnevalt refereerime neist kõige huvitavamaid, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Kas inimkonnal on tulevikku väljaspool Maad?
Oletatavasti on järgmiseks sajandiks tekkinud väikesed eraalgatuslikud kolooniad Marsil ning seejärel rajatakse neid võib-olla ka kaugemal Päikesesüsteemis, vastas briti kosmoloog ja astrofüüsik Martin Rees.
Need asumid kasutavad võõraste planeetide keskkonnaga kohanemiseks bio- ja küborgtehnoloogia saavutusi ning kujunevad mõne sajandi jooksul omaette liikideks.
Päikesesüsteemist kaugemale rändavad just need uued inimkonna-järgsed liigid, kusjuures tegu võib olla ka poolrobotite, n-ö küborgidega.
Inimkond peab aga oma probleemid lahendama Maa peal, kus on talle eluks kõige paremad tingimused. Inimeste massilist Maalt minema kolimist ei tule.
Millal ja kust me leiame Maa-välise elu?
Kui Marsil leidub mikroobe, kes sarnanevad Maa omadega, siis peaks need avastatama lähema 20 aasta jooksul, ennustab Colorado Boulderi ülikooli professor Carol E. Cleland.
Kui võimalik elu Marsil erineb oluliselt Maa omast, siis on selle leidmine raskem. Elu võib asuda ka Jupiteri kuu Europa jääkoore aluses ookeanis või Saturni kuul Titanil, kus leidub rohkelt orgaanilisi molekule.
Ent kui elu tõesti eksisteerib Titanil, kus on väga külm ning puudub vedel vesi, siis on see väga erinev Maa elustikust.
Kas avastame kunagi mõne Maaga väga sarnase planeedi?
Arvestades, kui palju ja kui eriilmelisi planeete on tänaseks juba avastatud ning kui levinud on kosmoses vesi, siis on küllap olemas ka Maaga äravahetamiseni sarnased planeedid, oletas NASA astrofüüsik Aki Roberge.
Kas me suudame kunagi mõista teadvuse olemust?
Ühel päeval suudab teadus tõesti teadvuse mõistatuse lahendada ning luua teooria, mis suudab teadvuse protsesse ka ette ennustada, usub Alleni ajuteaduse instituudi president Christof Koch.
Kas aju toimimise tundmaõppimine muudab kriminaalõigust?
Isegi kui õnnestub tuvastada, et näiteks paadunud pedofiilide aju enesekontrollimehhanismid erinevad teiste inimeste aju mehhanismidest, siis ei järeldu sellest, et pedofiil tuleks süüst vabastada ja lihtsalt koju lasta, arvab California ülikooli filosoofia ja neuroloogia professor Patricia Churchland.
Kriminaalõiguse ja –seaduste eesmärk on tagada ühiskondlik julgeolek ja heaolu ning see ka jääb nii.
Millised on Homo sapiensi võimalused veel 500 aastat elus püsida?
Šansid on head, sest isegi kõige suuremad praegused ohud – tuumasõda või kliimamuutusest tingitud ökoloogiline katastroof – ei pühiks inimkonda tervikuna minema, kinnitab New Mexico ülikooli füüsika ja astronoomia professor Carlton Caves.
Kui aga meie elektroonika hakkab arvama, et suudab toime tulla ilma meieta, siis võime need aparaadid lihtsalt stepslist välja tõmmata.
Kas oskame varasemast paremini vältida tuumaholokausti?
Põhimõtteliselt on tänini alles ja töökorras nii USA kui ka Venemaa Külma sõja aegadest pärinev võimekus vastastikku tuumalööke anda, nentis Princetoni ülikooli emeriitprofessor Frank von Hippel.
Kas seks läheb moest?
Ei, kuid laste eostamise vahendina muutub see tänasest märksa vähem levinuks. 20-40 aasta pärast on nii muna- kui ka seemnerakke võimalik aretada tüvirakkudest ja ehk isegi naharakkudest.
See võimaldab aegsasti diagnoosida geneetilisi haigusi ning tulevase loote geene ka modifitseerida, ennustab Stanfordi ülikooli bioteaduste ja –õiguse keskuse direktor Henry Greely.
Kas kõik kehakoed muutuvad kunstlikult asendatavateks?
Võib uskuda küll, et lähima paari sajandi jooksul muutuvad peaaegu kõik kehakoed asendatavaiks tehislike kudedega, nii nagu praegu on juba arendamisel tehisnahk või elektrooniline silm, arvab Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Robert Langer.
Tõsi, ajukoe kunstlik jäljendamine eeldab veel äärmiselt palju uuringuid.
Kas suudame peatada praegu käimas oleva „kuuenda väljasuremislaine“?
Seda oleks võimalik aeglustada ja ehk isegi peatada, kui reserveeriksime poole maismaast ja poole veest metsikule elusloodusele, ütles Harvardi ülikooli emeriitprofessor Edward O. Wilson.
Liikide väljasuremise peamine põhjus on just sobivate elupaikade kadumine.
Kas suudame inimkonna ära toita ilma Maad hävitamata?
Jah. Selleks tuleb vaid vähendada põllumajandusreostust, tarbimisjäätmete reostust ja ka liha tarbimist, soovitas California ülikooli emeriitprofessor Pamela Ronald.
Kas adekvaatne arstiabi muutub millalgi kättesaadavaks kõigile inimestele maailmas?
Veel tänapäevalgi ei kohta miljard inimest oma elu vältel ühtegi meditsiinitöötajat. Arstiabi tagamiseks ka kõige kaugemates kolgastes tuleb veel kõvasti pingutada, nentis meditsiiniabi organisatsiooni Last Mile Health kaasasutaja Raj Panjabi.
