Pompei lähedalt leiti 4000 aasta vanused jalajäljed, mis tekkisid vulkaanipurske järel
(4)
Pompei lähedalt leiti torustiku rajamise käigus 4000 aasta vanused jalajäljed, mis on tuhandeid aastaid vanemad kui jalajäljed kuulsast 79. aasta purskest.
Jalajäljed pärinevad vanast pronksiajast Itaalias (2300 kuni 1700 aastal eKr). Meeskond leidis inimeste ja loomade jäljed Casarzano põllumajanduspiirkonnast Nocera Inferiore linna lähedal, umbes 13 kilomeetrit Pompeist ida pool. Jalajäljed on säilinud Vesuuvi vulkaanist väljapaisatud materjalis.
Vastavalt varasemale järvesettide radiosüsinikumeetodil dateerimisele purskas Vesuuv umbes 1995. aastal eKr. Seda arvatakse olevat olnud palju suurem ja plahvatuslikum kui Avellino nime all tuntud vulkaanipurse 79. aastal pKr.
Äsja avastatud inimeste ja loomade jäljed püroklastilistes ladestikes ei ole siiski esimesed teadaolevad jäljed sellest purskest.
Teine jälg, mis leiti 2001. aastal vanema pronksiaja külast Nola-Croce del Papast, mis hävis Avellino purske tagajärjel, näitab, et purske alguses toimus tuhandete inimeste äkiline massiline evakueerimine, nagu on kirjas 2006. aastal ajakirjas PNAS ilmunud uuringus. Enamik Nola-Croce del Papast põgenenud inimestest jäi tõenäoliselt ellu, järeldasid teadlased uuringus, kuid nende maa oli tõenäoliselt sajanditeks elamiskõlbmatu.
Hiljutiste torukaevamiste käigus leidsid arheoloogid tõendeid, et inimesed naasid tõepoolest hilisematel sajanditel Casarzano piirkonda. Nad paljastasid poolringikujuliste majadega küla jäänused, mis on dateeritud 1200-900 eKr, umbes pronksiaja lõpu paiku.
Ühtlasi leidsid teadlased Nuceria Alfaterna läheduses tähtsa maantee äärest pühamu, mille võib esialgu dateerida 3.-2. sajandisse eKr. Leidude hulgas on väikseid keraamilisi esemeid, mida tõenäoliselt pakuti ohvriannetena.
Ühtlasi leiti Rooma perioodist säilinud kahe monumentaalse kompleksi jäänused, mis olid tõenäoliselt põllumajanduslikule tootmisele pühendatud villad. Põldude harimisele viitavad mitmes kohas leitud künnised.
Uuringud võimaldasid rekonstrueerida ka teedevõrku, mis ühendas Nuceriat ümbruskonnaga. Uuriti enam kui 40 teed - mõned neist on lihtsalt paekivist, teised on struktureeritumad ja sageli tähistatud vankeriteedena. Samuti leiti mitu hauakambrite paika.
