Aprillis 1961 olid Ameerika Ühendriigid ja kogu maailm šokeeritud, kui esimese kosmoselennu sooritas Nõukogude Liit, mitte nemad. Enne seda vapustas NSVL maailma 1957. aasta oktoobris, kui Sputnik 1 tegi tiiru ümber Maa. Aga ometi oli ameeriklastel 1961. aasta alguseni võimalus Nõukogude Liitu edestada. Kuid neil ei õnnestunud see. Šoki kutsus maailmas esile see, et kommunistlik riik suutis saata inimese kosmosesse. Lääs pidi millegagi vastama ning 25. mail 1961 – 43 päeva pärast Gagarini lendu – kuulutas president John F. Kennedy kongressi ees esinedes: „Usun, et meie rahvas peab võtma endale kohustuse saavutada enneolematu eesmärk – saata enne selle aastakümne lõppu inimene Kuu peale ja tuua ta ohutult tagasi Maale.“ Ameerika Ühendriigid saavutasid selle eesmärgi 20. juulil 1969 Apollo 11 missiooni käigus. Sellega sisuliselt lõppes kosmosevõidujooks, kus kommunistlik Nõukogude Liit oli alguses juhtpositsioonil, kuid hiljem kaotas ameeriklastele ühe lahingu teise järel.

Esimese kosmoselennuki, maailma suurim raketi ja esimese moodulkosmosejaama Skylab lõid Ameerika Ühendriigid. Päikesepaneelid, andmeside, wifi, vaakumpakend, MRT ja sajad muud leiutised tehti ka samal ajal ja me kasutame neid tänapäevani tänu läänemaailmale ja vabale konkurentsile. Kõik need leiutised said aluseks viiendale tehnoloogilisele paradigmale, mis põhines arvutitel.

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid