Milleks meile psühholoogid ja psühhoterapeudid, kui meil on olemas ChatGPT? Kas tehisintellekt suudab inimese hinge ravida?

Läti Delfi ajakirjanik Krista Marta Kundrate uuris, kas ja kuidas võib tehisintellekt, nagu ChatGPT, asendada vestlusi psühholoogiga.

Tehisintellekt (AI) on juba pikka aega psühholoogia valdkonnas kasutust leidnud: näiteks esimene chatbot ELIZA töötati välja 1966. aastal, et jäljendada psühhoterapeuti. Tänapäeval kasutavad paljud ChatGPT-d vaimse tervise toetuseks. Kuid ChatGPT pole ainus AI-l põhinev tööriist – Character.ai platvormil saavad inimesed vestelda chatbotidega, kes jäljendavad erinevaid terapeute ja psühholooge. Nende seas on populaarseim „Psychologist“, mille lõi Uus-Meremaa psühholoogiatudeng Sam Zaia, kasutades dissertatsioone depressiooni ja ärevuse kohta.

Märkimisväärne on ka AI tööriist Limbic Access, mis on esimene Briti valitsuse poolt sertifitseeritud vaimse tervise chatbot, mis on võimeline diagnoosima patsiente 92% täpsusega. Selle ülesandeks on patsientide ja nende probleemide klassifitseerimine, mis muudab vaimse tervise toetuse kättesaadavamaks ja kiiremaks.

Veel üks huvitav AI-l põhinev tööriist on „Future You“, mis võimaldab kasutajatel suhelda vanema, tulevikus oleva versiooniga iseendast. See simulaator pakub võimalust vaadelda, milline võib inimene olla 60-70-aastasena ning küsida endalt nõu elueesmärkide ja tulevikuplaanide kohta. Selle kasutajad on teatanud ärevuse vähenemisest, motivatsiooni suurenemisest ja tugevamast sidemest oma tulevase minaga, mis võib aidata pikas perspektiivis positiivsete otsuste tegemisel.

Siiski hoiatab kliiniline psühholoog Edmunds Vanags, et AI-l põhinevad tööriistad on peamiselt võimelised andma üldiseid soovitusi, arvestamata inimese unikaalset konteksti. Psühholoog küsib kohtumisel taustateavet, et mõista inimese olukorda põhjalikumalt enne nõustamist. AI aga ei suuda süveneda konkreetsete vajaduste täitmiseks, andes pigem universaalseid vastuseid.

Samas toob Vanags näiteid, kus AI-st on vestlustasandil kasu – näiteks Jaapanis on roboteid kasutatud vanemaealiste vestluspartneritena, mis aitab leevendada üksindust ja parandab igapäevaelu kvaliteeti. Samamoodi võib ChatGPT olla abiks inimestele, kes vajavad toetavat vestluskaaslast, kuid mitte terapeutilist sekkumist.

Vanags tunnistab AI tööriistade eeliseid, eriti nende 24/7 kättesaadavust, mis võimaldab kiiret ja kohest tuge. Näiteks esimene Ameerika sõjaväelastele mõeldud AI mudel ELIZA andis neile kiiret abi. Samas rõhutab ta, et AI-l on piirangud vastutuse osas; AI ei mõista teadvuslikult vastutust nagu inimene. Psühholoogid on koolitatud vastutust kandma ja nende tegevust reguleerivad seadused, kuid AI-l puudub selline kontroll.

Vanags nendib, et kui ChatGPT-d või muid AI-süsteeme kasutataks terapeudina ja inimese olukord halveneks, ei ole selge, kes võtaks vastutuse tagajärgede eest. AI-l on suurepärane võime jäljendada inimkeelt, kuid teadvus ja vastutustunne on endiselt inimese pärusmaa.

Kokkuvõttes ütleb Vanags, et praegu on AI-põhine nõustamine pigem eneseabi ja -diagnostika vahend kui täisväärtuslik asendus psühholoogile. Ta soovitab tõsise vaimse tervise probleemiga inimestel pöörduda siiski professionaali poole, sest AI pole veel piisavalt arenenud, et pakkuda individuaalset ja vastutustundlikku tuge, mida vaimse tervise nõustamine nõuab.