Suur osa elanikkonnast kogeb elus vaimse tervise raskusi, kuid tugivõrgustike ja ressursside puudus võib süvendada nende mõju. Kriisi leevendamiseks on vajalikud kogukondlikud sekkumised, varajane märkamine ja toetavad programmid, mis mitte ainult ei tegele probleemide tagajärgedega, vaid aitavad edendada ka vaimset heaolu ja vähendada stigmat ühiskonnas.

Vestluses arutletakse, kuidas kogukondi mõtestada ja millised on nende rollid sekkumisel. Samuti tutvustatakse 4-astmelist sekkumismudelit, mis aitab suunata vaimse tervise edendamise tegevusi. Lisaks räägitakse pikemalt uuest projektist „Depressioonivaba Tallinn“, mis keskendub koolituste ja ürituste korraldamisele kogukondades vaimse heaolu toetamiseks. Eestlaste hoiakud ja arvamused vaimse tervise probleemide suhtes näitavad „Depressioonivaba Tallinna“ uuringu kohaselt murettekitavat alahindamist, kuna ligikaudu 40% inimestest usub, et depressioonist on võimalik lihtsalt tahtejõu abil vabaneda. See viitab tõsiasjale, et vaimse tervise probleemide tõsidust ei võeta sageli piisavalt tõsiselt ning ühiskonnas on endiselt vajadus teadlikkuse ja hariduse järele, et muuta arusaamu ja vähendada sellega seotud stigmat. Saade kutsub mõtlema, kuidas igaüks meist saab panustada vaimse tervise edendamisse ja luua toetavaid kogukondi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid