INTERVJUU | Ukraina kooliõpetaja: droonijuhte õpetame välja nüüd juba maast madalast

Droonijuhtimise õpe on Venemaa alustatud täiemahulise sõja tingimustes saanud Ukraina haridussüsteemi lahutamatuks osaks ning mehitamata aparaatide ehitamist ja käitamist õpetatakse lastele nüüd juba maast madalast, ütles intervjuus Fortele Ukraina väikelinna Tšervonohradi kooliõpetaja Vitali Oliinõk.

On pühapäeva, 29. septembri pärastlõuna, kui väljun Ukraina lääneosas asuva väikelinna Tšervonohradi tehnikumist. Hoolimata sellest, et on pühapäev, käis õppetöö täie hooga. Ja klassitäied lapsi ei õppinud mitte niisama tühja-tähja, vaid droonide juhtimist, droonikomponentide 3D-printimist, isegi mikrokiipide valmistamist.

Olen äsja vestelnud Vitali Oliinõkiga, kes on juba üle poole aasta õpetanud kõike droonidega seotut. Drooniõpetust peetakse nii oluliseks, et sellekohane tahvel on kinnitatud kooli seinale kõige tähtsamale kohale:

„Tulevikus läheb neid oskusi vaja põllumajanduses, praegu kodumaa kaitsmisel – nii droonipilootidena kui ka luuretegevuses,“ rääkis õpetaja.

Ta märgib, et selliseid õpperakukesi on nüüd Ukrainas tekkinud mitmes kohas. Kiidusõnu ei jagu tal aga Hiina kohta, kes valmistab kõige rohkem droone – see riik on nüüd täielikult Venemaa partneriks kujunenud ja droone Hiinalt enam ei saa.

Kellele ja kui kaua teie koolis droonide juhtimist õpetatakse?

Meil on õppetöö jagatud üldjoontes kaheks. Sõjaväelastele anname kahekuulisi kursusi – et kiirelt omandada lennutamine ja andmetöötlus. Õpilaste jaoks kestab programm ühe aasta ning selle õppetöö osa on muu hulgas 3D-printimine, vajalike arvutiprogrammide õpe ja muidugi ka droonide lennutamine.

Siin õppeklassis näeme praegu põllumajandusliku eesmärgiga drooni, mille abil saab väga edukalt põldu väetada. Ei ole aga nähtavasti saladus, et märksa enam kui põllumajanduses vajab Ukraina riik praegu doonispetsialiste selleks, et vaenlane võita.

Jah, loomulikult on Ukraina armee meie õppetöö viljadest väga huvitatud. Praegu esimesed tudengid veel õpivad, aga peagi võib neist igaühest saada kodumaad kaitsev droonipiloot, siit saadavad tehnilised oskused on samuti hädavajalikud näiteks luures. Aga nii sõja ajal kui ka pärast sõja võitu on meilt saadavad oskused vajalikud ka nüüdisaegses põllumajanduses.

Drooniõpet on teie koolis antud kuus kuud – kust tuli selleks tõuge?

Sõja esimestest päevadest peale oli selge, et noori tuleb õpetada droone juhtima, kasutamaks neid sõjas. Sellest sai riigi strateegia – viia rahvas juba lastest alates droonidega kurssi ja tagada, et neist väga suur osa oleks valmis vajaduse korral puldi kätte võtma.

Konkreetselt meie plaan sündis veidi üle aasta tagasi, seejärel valmistati õpperuumid ette, hangiti droonid ja õppevahendid, õpetajad käisid Kiievis ja mujal täienduskoolitustel, samuti palkasime asjatundjad. Nii et jah, pool aastat valmistusime ja pool aastat oleme õpetanud.

Agrodroone kasutati meil ka varem jõukamates põllumajandusühistutes, ent väga vähesel määral.

On veel üks oluline suundumus. Targad ja jõukad Ida-Ukraina farmerid hakkasid sõja puhkedes liikuma läände. Nad võtsid kaasa tohutu koguse seal kasvatatud seemneid, liikuvtehnika ja teadmised. Nad muretsesid siin meie kandis maad ja seega on nüüd meie kandis põllumehi, kes on pärit Hersonist, Mõkolajivist.

Varem ei teadnud me arbuuside kasvatamisest midagi – see ei ole meie regiooni teema –, nüüd oleme juba kaks aastat tugev arbuusipiirkond. Nende inimeste elu ja tegevus jätkuvad nüüd siin. Sõjast hoolimata jätkub ka põllumajanduse tehnoloogiline areng ja droonidel on siin oma oluline roll täita. Rahvas vajab toitmist ka sõja ajal.

Mõtleme siin pidevalt tulevikule, sest teame, et see on meil kindel.

Kuidas on Ukrainas sellise õppega üldine olukord – kas nagu teil on ka mujal droonindus õppekavva võetud?

Jah, on. Rohkelt on droonide ja muude mehitamata aparaatide õpet, väga palju on juurde tekkinud elektroonika- ja robootikaõpet. See on märgatav! Selle järele on vajadus ja väga paljud meie piiritagused sõbrad, nagu näiteks teie, aitavad meid – nad ei karda sõda, nad tulevad meile külla, viivad end asjaga kurssi ja otsustavad noorte arengut toetada. Abi on seejuures väga erisugust – aidatakse tehnikaga, aidatakse rahaliselt, aga aidatakse ka teadmistega ning projektidesse kaasamisega. Aidatakse kõikvõimalike ressurssidega, mida on vaja Venemaa vastu sõdimiseks.

Muide, iga uue õppesuuna avamine eeldab raha olemasolu – kuidas teie oma finantseeringud leidsite?

Drooniõpperaha tuleb peamiselt kolmest allikast: Kiiev, Lviv ja meie oma linnavalitsus. Üha rohkem toetavad meid ka rahvusvahelised fondid.

Milliseid teadmisi ja oskusi noored peale droonidega seotu teie koolis veel omandavad?

Meie õppesuund on tehnoloogia. Täpsemalt arvutiõpetus, foto- ja videotöötlus, 3D- projekteerimine ja -printimine, programmeerimine ja nüüd ka mehitamata sõiduvahendite juhtimine.

Viimasena mainituga koos käivad andmetöötlus ja kartograafia, droonilendude planeerimine ja sellega seotud automaatika.