„Tohutu korruptsioon, halvasti valitud liitlased ja olematu armee.“ Ekspert selgitab, miks tuli armeenlastel kapituleeruda

„Ukraina sõda andis Aserbaidžaani juhtidele vabad käed ning nende jaoks on selge, et Venemaa pole isegi „paberist tiiger“, vaid mingi „paberist šaakal“. Arvata võib, et endisel Nõukogude Liidu territooriumil võtavad Aserbaidžaanist eeskuju ka teised ning Venemaad ei võeta enam tõsiselt.“

Kui 2020. aastal kestis sõda Mägi-Karabahhis ehk Artsakhis 44 päeva, siis 2023. aastal kestis see vaid 24 tundi ja lõppes armeenlaste kapituleerumisega. 19. septembril kuulutas Aserbaidžaan välja „terrorismivastase operatisooni“ tunnustamata vabariigis, andes löögid selle pealinna Stepanakerti vastu. Armeenia peaminister nimetas Aserbaidžaani tegevust „etniliseks puhastuseks armeenlaste väljaajamiseks Mägi-Karabahhist“.

Võitlused piki rindejoont jätkusid, kuni Mägi-Karabahhi võimud teatasid tule lõpetamisest, millest andis teada tunnustamata vabariigi teabekeskus. Sõjalise operatsiooni peatamisest teatas ka Aserbaidžaani kaitseministeerium. Kohalikud armeenlased nõustusid oma relvad ära andma ja Artsakhi kaitsejõud laiali saatma. Armeenia relvajõud peavad Mägi-Karabahhist lahkuma ning tunnustamata vabariigi esindajad kohtuvad 21. septembril Aserbaidžaani võimudega, et arutada Mägi-Karabahhi taasliitmist Aserbaidžaaniga.