Gröönimaa laskis juulis maailmamerre 200 miljardit tonni vett

 (20)
Gröönimaa laskis juulis maailmamerre 200 miljardit tonni vett
Koerad vedamas kelku merejääl läbi jää sulamisest tekkinud vee. See pilt tehti juunis, kui Gröönimaa sulamine esimest korda muret tekitasSTEFFEN M. OLSEN/DANISH METEOROLOGICAL INSTITUTE HANDOUT / EPA

Gröönimaa jää sulamine sai äsjamöödunud kuumalainega hoogu juurde ning juulikuu sulamise kokkuvõte paneb kukalt kratsima. Ainuüksi ühe kuuga on Gröönimaalt jooksnud Atlandi ookeanisse nii palju vett, et see kergitab maailmamere taset 0,5 mm võrra.

Kuigi juuli keskmine temperatuur Eestis oli üllatavalt jahe ja ilma kuumalaineta kuu lõpus oleksime näinud üle hulga aja kõige jahedamat juulikuud, on erakordselt suur sulamine kiusanud gröönimaad juba suve algusest.

Juunis ületas jää sulamine Gröönimaal tavalise taseme ning Fortegi kirjutas, et kui asi nii jätkub, purunevad lõpuks ka sulamisrekordid. Nüüd kus juuli on möödas, saab tibusid kokku lugeda. Või täpsemini, merre voolanud vee kogust hinnata ning selge on see, et "suur sula" jätkus ka juulis.

Lisaks lumesulaveest mäslevateks jõgedeks muutunud ojadele ning jää sisse lumesulaveest tekkinud järvedele põlevad muidu jääga kaetud saarel ka maastikupõlengud, kirjutas Washington Post. Põlengud on akuutne probleem ka Siberis ja mujal Arktikas.

Gröönimaad katva jää sulamine servadelt on suveperioodil tavaline, kuid sel aastal on sulav ala erakordselt suur - ligi miljoni ruutkilomeetri suurune NASA
Seotud lood:

31. juuli oli kõige suurem sulamispäev alates 2012 aastast. Ainuüksi sel ühel päeval sulas pindalalt üle poolelt Gröönimaa jääst ära vähemalt 1 millimeeter paksust. Sealhulgas sulas jää ka kõrgematel aladel, kus tavaliselt ronib temperatuur plusspoolele haruharva.

Saar "valas" sel ühel päeval ookeani 10 miljardi tonni jää jagu vett. Need andmed pärinevad internetileheküljelt Polar Portal, mida haldavad Taani polaaruuringute institutsioonid ja rahvuslik lume ja jää andmete keskus (National Snow and Ice Data Center).

Suur sula jätkub ilmselt veel mõned päevad, enne kui temperatuurid tagasi hooajale sobivamatele kraadidele langevad.

Kliimauurija Ruth Mottram Taani Meteoroloogia Instituudist ütles, et kokku on Gröönimaalt jooksnud Atlandi ookeanisse juulikuu jooksul 197 miljardit tonni vett.

Selline kogus vett kergitab maailmamere taset 0,5 mm võrra. Ja ei saa veelkord rõhutamata jätta, et seda ainult ühe kuu jooksul.

Ei puudu ka skeptikud

Ligi 200 miljardit tonni vett (200 000 000 000 tonni) kõlab tõepoolest uskumatult suure kogusena ning nagu Twitteris Ruthile vastanute reaktsioonidest on näha, siis suhtuvad mõned uudisesse skeptiliselt.

Aga kui mõtleks nii:

Gröönimaa jääkate on maailmas suuruselt teine Antarktika jääkatte järel. Jääga kaetud ala on ca 2400 km pikk ja 1100 km lai ning ca 2-3 km paks. See katab (või siis kattis) Gröönimaal umbes 1,7 miljonit ruutkilomeetrit.

Ühes kuupkilomeetris on miljard tonni vett ja kuna kuupmeeter jääd kaalub natuke üle 900 kg, peab sellise koguse (197 miljardit tonni) vee saamiseks sulama üle 200 kuupkilomeetri jääd.

Siit edasi tehke ise matemaatikat - kui palju jää paksust sellest 1,7 miljonist ruutkilomeetrist maha peab võtma 200 kuupkilomeetri jää saamiseks. Enam ei tundugi see vee kogus nii uskumatu numbrina, eksole?

Fakt on, et Gröönimaa jää sulas juulis suure hooga ning sellest on varemgi räägitud, et kui kogu Gröönimaa jää sulaks, tõuseks maailmamere tase ca 6 meetrit. Nii 200 miljardit tonni vett kui ka 0,5 mm meretaseme tõusu on kökimöki selle kõrval, mis sealt veel tulla võib.

— Ruth Mottram (@ruth_mottram) 1 August 2019