Teadlased selgitasid välja elamiseks kõige kehvema aja
Teadlaste hinnangul oli elamiseks kõige kehvem aasta hoopis 536. "See oli inimajaloo kõige halvema perioodi algus, kui mitte kõige halvem aasta üldse," ütles Harvardi Ülikooli arheoloog ja ajaloolane Michael McCormick Science'ile. Tema uurimisrühma värskelt valminud uuring seiras küll Euroopa rahandussüsteemi muutusi, kuid nagu näha, siis avastati ka üksjagu muud.
536 oleks tegelikult olnud võrdlemisi tavaline aasta. Tegemist oli Bütsantsi keisri Justinianus I kümnenda valitsemisaastaga, mille käigus ei toimunud maailmas suurt midagi - ei ühtegi suurt sõda, suuri haiguspuhanguid ega midagi muud sellist, mis esmamõttel kõige halvema aastaga seoses pähe võiks tulla, vahendab Science Alert. Halvimaks aastaks tituleerimisel mängib rolli aga üks oluline sündmus, mis omab suurt mõju.
Nimelt võttis taevas võimust kummaline hallikas udu, mis takistas Päikese valguse Maale jõudmist ning tekitas massilised temperatuurilangused, põua, ulatusliku näljahäda ning kummalised ilmastikunähtused nagu näiteks südasuvine lumi Hiinas. "Päike paistis terve aasta ilma valguseta täpselt nagu Kuu," kirjutas bütsantsi ajaloolane Procopius.
Arvatakse, et selle põhjuseks võisid olla mitmed üle maailma toimuvad samaaegsed vulkaanipursked, mille tuhk Päikese inimeste eest ära varjas ja niivõrd palju probleeme tekitas. McCormicki meeskond uuris alpijääd - nad puurisid sügavale liustikusse, et saada sealt igijää proov, mis võimaldab vaadelda maailma ajalugu sarnaselt puude aastaringidele. Iga aasta kohta on üks kiht jääd, mida teadlased uurida saavad ja vaadelda, missugused muutused on atmosfääris ja keskkonnas toimunud.
Nii leitigi 536. aasta jääkihist vulkaanilise tuha ja rämpsu jääke. Varasemad sarnased uuringud Gröönimaal ja Antarktikas näitavad omakorda, et juba 540. aastal oli veel üks ulatuslik purse, mis võimendas tuhapilvi ja sellega kaasnevaid külmalaineid ja põuda veelgi. Just nagu kõigest sellest polnuks veel piisavalt, siis juba 541. aastal tabas Bütsantsi pealinna Konstantinoopolit katk, mis tappis teadlaste hinnangul ühes päevas maksimaalselt 5000 inimest.
Uurides aga majanduse mõju, siis suutsid teadlased tuvastada, et umbes aastal 640 hakkas majandus uuesti taastuma - seega oli umbes saja aasta pikkune periood, kus asjad olid päris halvasti. Nimelt leiti jääkihist tinajääke, mis annavad aimu sellest, et inimesed hakkasid umbes 640. aastal uuesti hõbemünte tootma. Samuti leiti, et sel ajal, kui must surm Euroopas möllas, langesid tinanäidud õhus märkimisväärselt. Teadlaste hinnangul võib jääproovidest leitud tinamarkerit seetõttu edukalt kasutada majanduse olukorra uurimiseks, kuna see näitab, kui palju hõbemünte parajasti vermiti.
