PILTUUDIS | Arktikas möllavad metsatulekahjud
Arktika looduslikuks piiriks loetakse sageli isotermi, kus juuli keskmine õhutemperatuur on 10 °C. Täpsemini peaks olema, sest nüüd on Arktikat tabanud rekordeid purustav kuumalaine ning seda räsivad intensiivsed maastikupõlengud.
Mitmed piirkonnad Gröönimaal, Siberis ja Alaskal on mattunud metsa- ja maastikupõlengute tossu sisse. Põlengualade suurus ja arv on üsna hirmutavad ning hirmutav on ka mõte nende põlengute mõjust keskkonnale, kirjutas Earther.
Leegid paiskavad õhku tohututes kogustes saastet ning tugevad tuuled kannavad seda kõike märkimisväärsetesse kaugustesse nii, et arktilised põlengud mõjutavad õhukvaliteeti lausa globaalses mastaabis.
CAMS (Copernicus Atmospheric Monitoring Service) on välja arvutanud, et Arktikas praegu möllavad tulekahjud on juba õhku paisanud 50 megatonni süsihappegaasi. See kogus on sama suur, kui Rootsi riik toodab kogu aastaga.
CAMS on tuvastanud sel aastal ligi 400 tulekahju ainuüksi Alaskal, kus tuli on sel aastal hävitanud üle 1.6 miljoni aakri maad. Trend ei paista kusagilt otsast aeglustuvat.
Metsa- ja maastikupõlengud toimuvad üle kogu maakera üsna regulaarselt, kuid käesoleval suvel on selliste tulekahjude hulk kaugelt üle normaalse piiri.
CAMSi vanemteadlane Mark Parrington ütleb, et sellise ulatuse ja kestvusega tulekahjud nii kõrgetel laiuskraadidel juunikuus on väga ebatavalised. "Temperatuurid Arktikas on kasvanud globaalsest keskmisest kiiremas tempos ning soojemad tingimused aitavad kaasa tulekahju ulatuse kasvamisele ja põlengu kestmisele, kui tuli kord juba süttinud on," ütles teadlane.
Teadlased on juba kaua aega hoiatanud, et inimkond on lähenemas murdepunktile, millest edasi ei ole kliimamuutuse tagasipööramine enam võimalik. Võimalik, et me olemegi just selle murdepunkti äärel ning arktiliste metsatulekahjude pildid ei ole selles kontekstis just "südantsoojendavad."
