Tehnoloogiaguru Steve Wozniak, tuntud samuti hüüdnimedega Woz ja iWoz, jäädvustas end ajalukku Apple'i ühe asutaja ning firma päris esimeste arvutite loojana.

Pärast Apple'ist eemaldumist 1985. aastal on ta teinud veel palju asju, aga mäletatakse teda, näe, ikka Apple'i mehena.

Võib-olla soovist elu kuldses eas veel midagi vägevat ära teha, on tema värske projekt päris ebamaiselt ambitsioonikas: kosmosefirma.

Või on asi lihtsalt selles, et igal legendaarsel tehnoloogiagurul peab nüüd omaasutatud kosmosefirma olema. Elon Muskil on SpaceX. Jeff Bezosil on Blue Origin. Richard Bransonil on Virgin Galactic ja The Spaceship Company. Kus siis Wozki ilma saab!

Esialgu polnud ettevõttest palju teada. Ülalolev lühike, mittemidagiütlev õrritusvideo. Nimi: Privateer Space. Ja Wozniaki Twitteri teel antud lubadus, et see firma pole ühegi teise moodi.

Niipalju on vahepealsete päevade jooksul siiski selgunud, et kaasasutaja on kunagi Apple'is palgal olnud Alex Fielding (kuulus esimese iMaci tiimi), kellega Wozniak on elu jooksul korduvalt koos töötanud.

Meestel oli isegi koos asutatud firma Wheels of Zeus (2002–2006), mis arendas GPS-ipõhiseid jälituslahendusi. Valmistooteni nad ei jõudnudki, aga tänapäeval on sarnaseid tooteid arvukalt, kuigi pigem Bluetoothiga. Isegi Apple pakub neid (AirTag).

Tõele paistab siiski vastavat väide, et Privateer Space pole nagu teised. Selle eesmärk pole teiste gurude kosmosefirmade kombel kosmoseturismi arendada, mis vähemalt lähemate aastakümnete jooksul väga halb idee tundub.

PS plaanib hakata hoopis Maa ümbert kosmoseprügi koristama, mida on inimtegevuse tõttu teadagi juba ohtlikult palju. Suuresti vanade kosmosesõidukite ja satelliitide jäänustest koosnevat prügi oli ohtlikult palju juba kümne aasta eest ja olukord pole vahepeal paranenud.

Eks Maa ümbruse koristamine ole üks tähtis ja ambitsioonikas ülesanne. Kui õnnestub, siis ka tore saavutus, millega elutööle joon alla tõmmata. Ja ilmselt ka väga tulutoov, tõeline miljardi- või koguni triljoniäri.

Ilmekas näide: Euroopa kosmoseagentuur (ESA) maksab Šveitsi firmale 86 miljonit eurot, et see eemaldaks 2025. aastal madalal orbiidil ümber Maa tiirelnud raketimooduli, mis aitas kunagi ESA satelliidil Proba-V kosmosesse jõuda.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid