Aga kuna olukord pole paranemas, vaid pigem vastupidi, siis kujuneb sellest ilmtingimata üks märksõnu, mis iseloomustab tänavust tehnoloogia-aastat.
Kiipe vajab moodne ühiskond hädasti: nood hoiavad käigus kõikvõimalikke seadmeid ja süsteeme arvutitest ja nutiseadmetest kuni... raske on öelda, kus vallas digivõimalusi veel ei kasutata.
Isegi su telefonilaadijas on tänu selles leiduvale protsessorile juba rohkem arvutusvõimsust, kui inimesed esmakordselt Kuule viinud arvutis.
Koroonapandeemia mõjul tekkis tootmises aga seisak, mis oli laiemalt tuntav juba mullu. Pole kiipe – ei saa plaanitud koguses ja tempos toota kõikvõimalikke moodsaid asju arvutitest autodeni.
Kuna inimesed istuvad juba aasta vältava koroonapandeemia tõttu senisest rohkem kodus (või siis liiguvad vähem ringi), on neile vaja ka senisest rohkem arvuteid, nutiseadmeid ja muud säärast kaupa. Rääkimata sellest, et inimkond sigib üsna jõudsalt ja kõik tahavad digiühiskonna võludest osa saada, tarbijaks hakata.
Globaalne kiibivajadus aina kasvab. Asjatundjad ennustavad, et maailm kulutab neile tänavu 395 miljardit eurot, sellest kümnendik autotööstuse tarbeks (moodsa aja autodes on palju elektroonikat).
Tekkinud defitsiidis ei saa siiski süüdistada pelgalt pandeemiat, mis ei lase vabrikutel täisvõimsusel huuata. Asi on selles, et 70% kiipidest toodavad ainult kaks firmat – Taiwani TSMC ja Lõuna-Korea Samsung.
Kiibitootmine on tohutu nõudluse tõttu kahtlemata tulus äri, aga alustada on seda raske. Et tõesti tipptasemel kiipe toota, on vaja püsti panna vabrik, mis nõuaks usutavasti 8,5–10 miljardit eurot ja isegi siis kuluks täistootmisvalmiduseni jõudmiseks vähemalt kolm aastat.
"Peamine jama on selles, et protsessoreid (CPU) oskavad toota väga vähesed firmad, selline tegevus on enam-vähem aatomite rittaladumiseni jõudnud. Aga vajadus igale poole mikroskeem sisse pista on laienenud igasse valdkonda, nõudlus kasvab meeletult," leiab teenekas tehnoloogia-ajakirjanik Kaido Einama (AM.ee).
"Küsimus on just kõrgtehnoloogias, see on koondunud väga väikese hulga ettevõtete kätte ja need ei suuda kõiki rahuldada. Hiinlased, kui õigesti mäletan, jõuavad peagi 12 nanomeetri tehnoloogiani, aga mobiiliprotsessorite tipptootjad läänes lähevad varsti 3 nm peale. See vahe on veel tohutu, kuhu muu maailm pole veel jõudnud," lisab ta.
Kiibipuuduses vaevlevad nüüd ka paljud autotootjad. Need eeldasid mullu, et peavad pandeemia tõttu vähem tootma, tühistasid tellimusi – ja kui aasta lõpus automüük taas hoogustus, ei saanud enam tellimusi taastada. Paljud teised olid nende jäägid ammu ära napsanud.
USA-Hiina kaubandussõja tõttu "kuivale jäänud" Huawei tellis näiteks tavalisest rohkem tipptasemel kiipe ette, kuna võimalus neid juurde saada kadus. President Trump seadis viimaste tootjad karmi valiku ette: kas kaubitsete USA ja tema liitlastega või Hiina firmadega, mõlemat ei saa.
Viimase hoobi lootusele kiibidefitsiidi mahenemist näha andis aga tänavuse aasta alguses Bitcoin'i hinna järsk kasv. Hoogustus graafikakaartide ja arvutite müük, mille abil seda krüptovaluutat juurde kaevandada, nii et kiipe jäi kõige muu tootjatele veel vähemaks.
See kõik võib viia arvutite ja muude moodsate seadmete hindade tõusuni või vähemalt nappuseni. Seda on tunda saanud hiljuti näiteks uute videomänguseadmete PlayStation 5 ja Xbox Series X/S ostuhuvilised.
Forte palus teemat kommenteerida ka kahe suure Eestis tegutseva elektroonikapoe esindajatel.
Euronics
"Arvutitootjate näitel on toodete kättesaadavust puudutav olukord endiselt väga keeruline; usume, et kahjuks sel aastal miski paremaks ei muutu.
Me ei saa öelda, et see on tingitud üksnes kiipide defitsiidist. Lisaks on suurenenud ülemaailmne nõudlus kaupade järele, halvenenud on muude komponentide kättesaadavus (protsessorid, ekraanid jm) ning teame, et tootmist mõjutab üleüldine materjalide puudus.
Lisaks kimbutavad sektorit logistikaprobleemid ja hinnatõusud. Sellises olukorras on väga keeruline pikki prognoose teha. Klientidelgi tuleb paraku arvestada, et toodete tarneajad võivad harjumuspärasest kordades pikemad olla ning seda müüjast olenemata – mõjutatud on kogu sektor."
PhotoPoint
"Ränikiipide defitsiit on kindlasti üks põhjuseid, miks erinevate (foto)kaamerate tootjate populaarsemate mudelite kättesaadavus on läbi 2020. aasta ja ka tänavuse aasta alguses olnud kehv.
Lisaks on see aeglustanud uuete tootemudelite turule toomist – üks näide on pikalt oodatud Pentax K-3 Mark III peegelkaamera müügiletuleku venimine."
