Et aulik lugeja ei peaks aastavahetusärevuses end liigselt kokku võtma – ja kes neid pikki kokkuvõtteid ikka nii väga lugeda viitsib –, kirjutan lihtsalt ja lühidalt. (Või noh, selline plaan mul alguses oli – hilisem kommentaar iseendale – L.J.)

Mida siis 2020. aastast moodsa tehnoloogia maailmas siis meelde jätta?

Esiteks

muidugi pandeemia, pandeemia, pandeemia. Kõik põnevad suurüritused jäi ära, pandi (varem) kinni või toimusid mitte päriselus, vaid veebi teel.

Traditsioonilised tehnoloogiamessid ja suurüritused vist jäävadki minevikku, sest veebi teel on lihtsam, odavam ja muidugi vähem väsitav. Arvuti käima ja oledki kohal. Mulle meeldib!

Sõltuvus süveneb

Üha rohkem inimesi hakkas eriolukorra poolt pealesunnitud kodusistumise tõttu veebi teel palju enam õppima, töötama (sh kolleegidega suhtlema) ja ostlema... Isegi arsti või psühholoogilise nõustajaga kohtumine toimub üha endastmõistetavamalt ekraanil.

Alles nüüd saime aru, kui sõltuvuses me internetist tegelikult oleme – nii isiklikult kui ka kõik koos, ühiskonnana.

Mis nad siis tulevad... meie õuele luurama!

USA-Hiina kaubandussõda kogus tuure ja mõnigi Hiina firma eesotsas Huaweiga jäi tulejoonele... Mis nad siis tulevad meie õuele luurama, isegi kui tõendeid selle kohta napib!

See tõi muutusi suurimate telefonitootjate pingereas – Apple'il õnnestus vähemalt ajutiselt koguni esikolmikust välja langeda –, aga suuremad raputused võivad olla alles ees.

Lääs on Hiina tootmisvõimekusest ja ka loodusvaradest (muldmetallid) sõltuvuses, kui kaubandussõda jätkub ja liiga tigedaks paisub... siis ei tea vist tegelikult keegi, mida see täpselt kaasa toob. Saime juba kogeda, et tehnoloogiaseadmete tootjad ei suuda seetõttu enam nii palju ja kiiresti toota kui enne.

Telefonid

Uued nutiseadmed olid sama põnevad/igavad nagu ikka. Kõik tootjad püüdsid teisi üle trumbata ja pakkusid telefonides karjakaupa uuendusi, mida tegelikult vaja pole. Kõige huvitavam oli vast see, et nn soodustelefoni andsid tänavu välja nii Apple, Google kui ka OnePlus.

Apple ühendas arvutid ja nutiseadmed

Apple viis ammu veebis kõmutatud plaani täide ja hakkas ise oma arvutitele protsessoreid tootma, et mitte rivaal Intelist sõltuda ja muidugi selle käigus miljardeid eurosid kokku hoida.

Ja nagu arvata võis, sest Apple'il on kiibitootmine ammu käpas, pühkis M1-nimeline süsteemikiip jõudlustestides tava-arvutiprotsessoritega põrandat. Palju kiirem palju tillema energiakulu juures!

Kas süsteemikiibi ja tavalise arvuti-keskprotsessori kiirust võrrelda on ikka kohane ja kas nood uued MacBookid on siis pigem nutiseadmed või arvutid? Häid argumente on nii selle poolt kui ka vastu...

Igatahes tegi Apple seda, millest rivaalid eesotsas Microsoftiga on vaid unistanud – ähmastas lõplikult selle piiri, kus nutiseade algab ja arvuti lõppeb (või siis vastupidi).

Kas edulugu ka pikemas plaanis jätkub, on veel lahtine. Me ei tea veel, kui hästi uued "Intelivabad" MacBookid on kaubaks läinud (küll aga hakkas Apple vähemalt USAs kahtlaselt ruttu hinnaalandusi pakkuma). Ja esimese hooga toimisid uuel platvormil väga hästi eelkõige Apple'i omad rakendused – teised arendajad alles hüppavad rongile.

Aga pole mõtet salata, avapauk oli vägev!

Tants 5G-katla ümber

5G kinnitas kanda ja alustas tasapisi, aga kindlalt levikut, ka Eestis. Selle vastased, kes usuvad, et uue põlvkonna mobiilne internet mõjub tervisele halvasti – või aitab suisa koroonaviirusel levida –, küll veel kaotust ei tunnista.

Otse vastupidi, näiteks Ühendkuningriigis sidevaldkonna järelvalvega tegelev Ofcom teatas, et 5G vaenajad hävitasid riigis tänavu 159 mobiilside-alusjaama.

Suur osa maailmast pole tegelikult veel päris kindel, et kuidas ja millal nad 5G-d üldse oma õuele tahavad. Usutav aga, et nende tulevased plaanid teevad teoks Ericsson või Nokia, kes tahaksid mõlemad võrguseadmete tootjate seas esikohale tõusta. Huaweid tabanud vaenamine tõotab selle trooni vabaks teha.

Kosmoselennud massidesse!

Rohkem kosmost suurema hulga inimeste jaoks! Staarleidur ja tehnoloogiaguru Elon Musk oli esimene, kes suutis inimesed (era-kosmosefirma juhina) ilmaruumi viia ja pöörane unistaja lubab mõne aasta pärast esimesed liigikaaslased ka Marsile saata.

Huvi Marsi vastu on igatahes kasvuteel. Suvel saatsid meie punase naaberplaneedi poole oma raketid teele nii USA, Hiina kui ka AÜE, kuigi ilma inimesteta.

Laboriliha

Inimesed on oma kiire sigimise ja hoolimatu käitumisega maailma juba nii pekki keeranud, et tahes-tahtmata tuleb hakata mõtlema laboris liha kasvatamisele, isegi kui loomade kannatused ei koti.

Hetkel on selles valdkonnas esirinnas Singapur, mis detsembri alguses esimese laboriliha-toote ka turule lubas – USA firma Eat Just poolt valmistatud kananagitsad.

USA loodab Singapuris toimuvale väikesele toidurevolutsioonile järele jõuda võistlusega. "Toitke järgmist miljardit"-võistlusel on umbes 12,2 miljoni euro suurune auhinnafond, huvilisi oodatakse aprilli lõpuni.

Monopolide murdmine alaku

Nii USA kui ka erinevad Euroopa valitsused otsustasid korraga, või ei tahtnud seda enam eirata, et suured tehnoloogiafirmad on ikka kurjast.

Vähe sellest, et nad oskavad liiga osavalt makse "optimeerida", raske on neid takistada ka monopoolseid seisundeid saavutamast. See mõjub halvasti nii innovatsioonile kui ka tarbijale, kes ei saa kuningas olla ja ise valida, kelle klient ta on.

Kuidas täpselt Google'il, Facebookil, Apple'il, Facebookil, Amazonil ja teistel "munad pihku võtta", on jäänud hetkel hea vastuseta. Nende firmade puhul ei saa isegi kerget teed minna ja väita, et nagunii nad on Hiina valitsuse spioonid...

Kes üldse tahab veel kinno minna?

Kinoskäimine on nii 2019! Kui parkimise, kahe pileti ja snäkkide eest maksta, kulub juba nii palju raha, et selle eest võiks pigem muud mõnusat teha.

Pealegi ei saa hädal käimiseks või kiireks telefonitšätiks filmi pausile panna ja saalis võib olla ka igasuguseid tüüpe, kes elamust segavad. Veel hullem, kui neilt tolle uue koroonaviiruse saad.

Kuna pandeemia sundis kinosid oma tegevust tõsiselt koomale tõmbama, kasutavad striimingu-keskkonnad seda muidugi ära. Tasuta lühiajalised proovikontod on kaduma määratud ning eriti kuumad uued filmid tingimata kuutasu alla ei käi. Nt Disney+ küsis USAs "Mulani" vaatamise eest 30 dollarit tavalisele kuutasule lisaks.

Windows 7 jätkuv edu

Microsofti 2009. a suvel ilmunud arvuti-opsüsteem on justkui surematu: löö või maha, aga tema ei sure! Novembri seisuga jooksutab kõbus vanake endiselt pea iga viiendat PC-arvutit, mis maailmas kasutusel (turuosa 17,86%). Rivaal Google ka nõmetseb ja aitab vanast kinnihoidjatel oma otsusele kindlaks jääda!

Kui positiivse noodiga lõpetada, siis märtsis täitus siiski Microsofti ammune unistus opsüsteemiga Windows 10 miljardisse seadmesse jõuda. Loodetud-lubatud kolme aasta asemel kulus selleks küll ligemale viis, aga ikkagi.