Nüüd kavatsevad teadlased kolme uue tööriistaga ära hoida edasised õnnetused ning juhatada geenide redigeerimise uue ajastu lävele, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Geneetika on üsna noor teadusharu, mis sai tänapäevasel kujul alguse 1900. aasta paiku. Seepärast kuulusid mõtted geneetiliselt muundatud inimestest 20. sajandi vältel peamiselt ulme valda.
Nüüd, mil käes on 21. sajandi kolmanda aastakümne hakk, on olukord muutunud ning selle uut moodi reaalsuse peapõhjus on süsteem CRISPR. See on olemuselt küll lihtne mehhanism, kuid on põhjustanud teadusajaloo ühe suurima revolutsiooni.
CRISPRit on kirjeldatud kui geneetilisi kääre, mille abil saavad teadlased kindla geeni üles otsida ja selle DNAst välja lõigata. Asemele võib jätta tühemiku või viia sinna mõne teise geeni, kasutades geenikääre sarnasel viisil nagu arvutiprogrammide copy-paste'i võtet. Selle tulemusena muudetakse elusolendi DNAd püsivalt.
Tehnoloogia nägi ilmavalgust 2012. aastal ja juba mõni aasta hiljem tehti selles valdkonnas tuhandeid teadusuuringuid ning esitati sadu patenditaotlusi. CRISPR tõi kaasa lootuse, et lõpuks on geneetilistele haigustele olemas tõhus ravi.
Nüüd võib öelda, et geenitehnoloogilisel imel on jalad pisut sõlme läinud. Esimestest lubavatest tulemustest tiivustatuna proovis Hiina teadlane He Jeankui 2018. aastal tehnoloogiat inimloodete peal.
Teadusmaailma suureks ehmatuseks sündisid eksperimendi tagajärjel geenmuundatud kaksikud, kelle DNAs on selliste omadustega geene, mida neil muidu poleks olnud.
Kaksikud on elav tõestus, et tehnoloogial on tõsiseid puudusi, mis võivad tekitada eluaegseid tüsistusi. CRISPRis nähakse probleemidest hoolimata tulevikus siiski olulist ravimeetodit ning seda katsetatakse inimrakkudel.
Seepärast on oluline tehnoloogiat mitte kõrvale heita, vaid teha seda paremaks, et DNA kahjustused või siis valede geenide muutmine ei saaks juhtuda. Nüüdseks on valmis kolm uuendust, mis peaksid suunama CRISPRi õigele teele.
Loe CRISPRi uuendamisest veebruari Imelisest Teadusest!
