Teadlased lõid veresoontega varustatud 3D-prinditava naha
Just viimane on leiutise puhul tähelepanuväärne. "Hetkel on iga kliiniliselt saadaval olev toode sisuliselt uhke side. See küll kiirendab paranemist, kuid ajapikku tuleb ära ega ühildu patsiendi kehaga," selgitas teadlaste rühma juhtinud Rensselaeri Polütehniliste Instituudi professor Pankaj Karande Newsweekile.
Tema sõnul on just veresoonte ja tehisveresoonte omavaheline ühildumine hädavajalik, kuna võimaldab siirdatud kudet elus hoida. "See on ülimalt oluline, kuna me teame, et veri ja seal leiduvad toitained on koe elus hoidmise seisukohast peamised," ütles Karande.
Edaspidi plaanivad teadlased kasutada CRISPR geenimuundamistehnoloogiat, et selle abiga naharakke ka inimpatsientidele vastuvõetavamaks muundada. Selline lahendus võiks näiteks aidata diabeetikuid, kelle haavad aeglasemalt paranevad. Üldse oleks niiviisi võimalik hakata rakendama nn täpsusmeditsiini, ehk luua sobivaid ravivõimalusi konkreetsete inimeste alusel.
Teadlased tõid oma töös välja, et praegusel juhul läks umbes neli nädalat enne, kui kunstnahk hiirte kehadega lõplikult kokku kasvas ning seal olevad veresooned toimima hakkasid. See näitab, et arenemisruumi on veel küllaga ning ka see on üks valdkond, milles tulevikus arenguid oodatakse. Samas tõdeb Karande, et eesmärk on laiendada ka funktsionaalsust, näiteks võiks tulevikus kunstnahka kasutada põletushaavadega inimeste puhul.
Selle aasta alguses teatasid Washingtoni Ülikooli teadlased pisut sarnasest teadustööst, nende eesmärgiks oli luua sisemiste veresoontega 3D-prinditavad organid. Keeruliste struktuuride printimine oli küll võimalik, ent ka selle süsteemi kallal töötavad spetsialistid tõdesid, et läheb veel aega, enne kui esimene kunstorgan päriselt inimesteni jõuab.
