99% maailmas nüüdisajal söödavatest banaanidest on sordist nimetusega Cavendish, mis võib meie toidulaualt aga peagi kaduda. Selles on süüdi seenhaigus TR4 ehk Panama haigus, mis banaanitaimi tapab ja mille vastu pole abi ühestki pestitsiidist.
Lootus pole siiski kadunud, kuna Austraalias tegutseva Queenslandi tehnikaülikooli uurimisrühmal õnnestus geenitehnika-tööriistaga CRISPR luua Cavendishi variant, mis on TR4 suhtes resistentne.
Teadlased lülitasid Cavendishi banaanidel sisse geeni, mis muidu pole aktiivne, kuid aktiveerituna pakub kaitset TR4 vastu. Meetodit on juba katsetatud ja tulemused olid nii head, et toiduainehiiglane Del Monte Foods eraldas uurijaile raha meetodi kaubanduslikustamiseks.
Geenitehnika-vahendid annaksid banaanikasvatajaile aega selleks, et lahendada veel üks probleem — asjaolu, et pea kõik söödavad banaanid maailmas on samast sordist. Praegu tegelevad kasvatajad uute sortide aretamisega, kuid korraga maitsvate ja kergesti kaubastatavate sortide rafineerimine võtab aega.
Võimalus, et TR-nakkus võib hävitada terve banaanisordi, pole pelgalt teoreetiline. Kuni 20. sajandi esimese pooleni oli maailmas kõige levinum sort Gros Michel, mitte Cavendish. Mõned asjatundjad väidavad, et Gros Micheli banaanid olidki maitsvamad ja talusid paremini põrutusi.
1950. aastatel aga levis Gros Micheli kasvandustes Panama haiguse varajasem variant, mis banaanisordi kiiresti maa pealt pühkis.
Toona õnnestus kasvatajatel suhteliselt hõlpsalt minna üle Cavendishi kasvatamisele, kuid nüüdisajal pole head alternatiivi kohe kusagilt võtta. Haigust on tuvastatud juba mitmes kasvatuspiirkonnas, sh Lõuna-Ameerikas, kus kasvatatakse 85% kogu maailmas söödavatest banaanidest.
Kui söödavad banaanisordid täielikult kaoksid, oleks see jõukama maailma jaoks nukker, ent tõeline katastroof vaesematele riikidele, kus banaanid on üks peamistest toitaineallikatest.
CRISPRit on kirjeldatud kui geneetilisi kääre, mille abil saab kindla geeni üles otsida ja selle DNAst välja lõigata. Asemele võib jätta tühemiku või viia sinna mõne teise geeni nagu tarkvararakendustes copy-paste'i ehk kopeeri/kleebi võttega. Selle tulemusena muutub elusolendi DNA püsivalt.
