Mõistliku hinnaga laboriliha on tulekul – esiteks võime saada krevette
Esimene päriselt poelettidele jõudev „laboriliha“ võib tulla Singapuri idufirmalt, mis üritab krevette n-ö rekonstrueerida, kirjutab Los Angeles Times.
Idufirmat juhib tüvirakubioloog Sandhya Sriram, kes juhatab ka ta ettevõtte Shiok Meats (kohalikus slängis umbes nagu „oivaline liha“) juures töötavat teadlaste töörühma.
„Toitainete-kosmosevõidujooksuks" nimetatud buumi raames tegelevad praegu maailmas vähemalt 55 ettevõtet mingisuguste laborilihal ehk rakukultuur-lihal (ingl cultured meat) rajanevate toodete väljatöötamisega. Seda kinnitab USA-s tegutsev, loomse põllumajanduse alternatiivide turuletoomist edendav mittetulundusühing Good Food Institute.
Shiok Meats on aga teadaolevalt ainus selle sektori ettevõtetest, mis on seadnud eesmärgiks laboratoorselt taasluua paljude Aasia retseptide juures oluline komponent — krevetiliha.
Pr Sriram, kes on üks kahe aasta eest loodud ettevõtte asutajaliikmetest, sooviks tulevikus krevetihakklihale lisaks hakata tootma krabi- ja merivähiliha ning kooritud krevettide võimalikult eheda struktuuriga tükke. „Soovi korral võime neile lisada 3D-printeriga konstrueeritud sabad,“ ütleb ta.
Võrreldes esimese laboriliha-kotletiga, mille loomisele kulus ligi 300 000 USA dollarit (praeguse kursi järgi 285 350 eurot), on teadlastel küll õnnestunud rakukultuuripõhise ehk „puhta“ liha omahinda oluliselt vähendada — aga mitte piisavalt, et seda oleks võimalik laialt müüa.
Arenevas majandusvaldkonnas annavad teiste seas tooni konventsionaalse lihatööstuse gigandid nagu Tyson, Cargill ja Bell Food Group. Katseklaasiliha edule on panustanud Bill Gates, Richard Branson ja üks Hongkongi jõukamaid magnaate Li Ka-shing, aga ka suured investeerimisfondid nagu SoftBank ja Singapuri valitsusele kuuluv Temasak.
Ekspertide hinnangul ei jõua esimesed rakukultuur-lihatooted restoranimenüüdesse ja kaupluselettidele varem kui aasta pärast, ent viimase aja sündmused on ometi selleni jõudmise pakilisemalt päevakorrale tõstnud.
COVID-19-pandeemia paljastas konventsionaalse lihatööstuse kitsaskohad, kui nii USA kui ka Euroopa suurtes lihatöötlemiskombinaatides puhkesid viirushaiguse massilised puhangud ja lihatööstuse tarneahel kriisi raskuse all kokku varisema kippus, tuues kaasa lihatoodete puudust, hindade tõusu ja ostupiiranguid.
Konventsionaalse lihakasvatuse vastaste väitel tõstis viirus esile veel ühe põhjuse loobuda tööstusest, mis on looduskeskkonnale nii palju kahju teinud.
Paraku pole seni veel päris selge, kas rakukultuurliha ikka on tavalisest lihast ohutum ja tervislikum. Ettevõtted ei ole huvitatud andmete jagamisest, vaid eelistavad oma intellektuaalse vara kaitsmise nimel töötada omaette salajastes arenduslaborites.
Puhta lihaga võivad siiski kaasneda märkimisväärsed keskkonnahüved. Good Food Institute’i osutusel vähendaks rakukultuurse veiseliha kasutuselevõtt 95% võrra tava-loomaliha tootmiseks vajaliku põllumajandusmaa pindala ja 74% sama tööstuse tekitatud heitmete hulka.
„Mitte kõik selles valdkonnas toimivad ettevõtted pole võrdsed,“ märgib rakukultuurliha asjatundja ja raamatu "Billion Dollar Burger: Inside Big Tech’s Race for the Future of Food" (ee „Miljardi-dollari-burger: tehnoloogiatööstuse võidujooks toidu tuleviku pärast“) autor Chase Purdy.
Ta on maitsnud laboris kasvatatud rakkudest valmistatud hanemaksapasteeti, pardiliha-chorizo-vorsti ja veisehakkliha, ent miski ei avaldanud talle rohkem muljet kui Berkeley ülikooli juures tegutseva ettevõtte Memphis Meats kanafileepulgad (ingl chicken tender), mille lihaskiud eraldusid üksteisest jahmatava ehedusega.
Nt veisehakkliha laboris valmistada on suhteliselt lihtne, kuid äratuntavad spetsiifilised lihalõigud oma keerukate lihaskiu-kihtide ja rasvamustriga on tihedast konkurentsist kubisevale laboriliha-tööstusele seni kättesaamatuks jäänud.
35-aastase teadlasest ärinaise Srirami tähelepanu äratas see, kui lihtne on matkida krevetti — kuna erinevalt veistest, sigadest või kanadest moodustab tolle kooriklooma keha üksainus lihas. Samuti ennustas ärile edu ettevõtte asukoht Aasias — vähemalt üks teaduslik uuring on andnud mõista, et Aasia elanikud on läänlastest varmamad proovima uusi toiduaineid, nt laboriliha.
Aasias süüakse igal aastal ära kolmveerand kogu maailma krevetisaagist. Just krevetitööstuse kurikuulsad praktikad nagu orjatöö, keskkonnareostus ja antibiootikumide ülekasutamine veensid Srirami, et vähem kahjulikule alternatiivile võiks Aasias turgu leiduda.
Hinna optimeerimine on tootja jaoks seni suurim väljakutse. Shiok Meats’i „proto-krevetiliha“ kilo maksis veel hiljuti üle 4250 euro. Suurema osa selle hinnast moodustavad rakkude toitmiseks vajalikud toitainelahused.
Odavamate lahuste kasutuselevõtt on vähendanud kilohinna ligi 3000 eurole. Tootja kindel plaan on kahandada Shiok Meats’i krevetiliha hinda enne järgmise aasta keskpaika vähemalt sada korda.
Singapur on kehtestanud rakukultuurliha-toodete müümist reguleerivaid seadusi. Riik on toetanud tehnoloogiasektorit maksuvabastuste ja arendustoetustega, mis kujutavad endast osa valitsuse püüdlustest muuta Singapur 2030. aastaks toiduainete sisseveost suuremas osas sõltumatuks.
