Europa on suuruse ja massi poolest Jupiteri neljas kuu ning see on astronoomidele tuttav juba üle neljasaja aasta. Satelliidi ja kolm teist suuremat Jupiteri kaaslast avastas 1610. aastal Galileo Galilei, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Hilisemate uuringute käigus on selgunud, et meie Kuust pisut väiksemat Europat katab paks jääkiht, mis on lausa nii sile, et selle Jupiteri kuu puhul on tegemist terve Päikesesüsteemi kõige siledama pinnaga taevakehaga.

Uisutama pole sellele jäisele kerale siiski mõtet kippuda: keskmine temperatuur kuu pinnal on –180 °C ja see muudab jää kõvaks kui graniidi.

Kui kuul viibimine oleks siiski võimalik, näeksime horisondil Jupiteri, mis kataks hiiglasliku triibulise kuplina suure osa taevast. See gaasihiid saadab kuu pinna­le intensiivse kiirgusvoo.

Mägesid ei näeks siledal Europal jalutaja kusagil – neid seal pole – ning ka kraatreid on üsna vähe, küll aga läbivad selle pinda suured lõhed ja praod. Paarist sellisest purskavad üles mõnesaja meetri kõrgused veeaurugeisrid. Teisal laiub 10–15 meetri kõrguste jääpiikide mets, mis meenutab mõnd kaitse­rajatist.

Ehkki maalase arvates on Europa pehmelt öeldes üks vaenulik paik, arvavad astro­bioloogid, kes uurivad elu võimalikkust kosmoses, et see Jupiteri kuu on meie planeedisüsteemis üks neid taeva­kehi, millel võiks leiduda elu.

Seepärast kavatsevad nii USA kosmoseagentuur NASA kui ka Euroopa ESA leida kinnitust sellele, millele vaatlused tugevalt viitavad, et sellel kuul on olemas kõik elu ehituskivid.

Mõlema agentuuri sondid hakkavad analüüsima kuu atmosfääri ja pinda ning uurima jääd, et näha, kas selles leidub veetaskuid.

NASA automaatjaam Europa Clipper, mis peaks startima 2024. aastal, sai ülesandeks ka kuu kaardistada, teha detailseid fotosid ja otsida hilisemate missioonide jaoks sobilikke maandumispaiku.

Loe Europa missioonide kohta lähemalt oktoobri Imelisest Teadusest!