Kas õhtul söömine teeb paksuks?
Suur osa toitumis- ja tervisenõuandeid rajaneb laias laastus eeldusel, et kalor on kalor ja see, millal neid kaloreid manustatakse, ei ole oluline. Mõned uuringud aga annavad mõista, et inimorganism rakendab tegelikult tõhusamini hommikul, mitte õhtul tarbitud kaloreid, kirjutab The Conversation.
Ehkki sellel võib olla palju põhjuseid, on üks neist tõenäoliselt meie tsirkadiaan- ehk ööpäevarütm — loomulik kehaomane protsess, mis reguleerib u 24 tunni vältel meie une-ärkveloleku-tsüklit.
Tsirkadiaanrütm teeb meid õhtuti väsinuks ja päevasel ajal erksaks, aga reguleerib ka organismis toimuvate protsesside, sh seedimise, ainevahetuse ja söögiisu regulatsiooni ajastust, nõristades teatud hormoone vastavalt sellele, mida ja millal me sööme, millal ja kui palju oleme kehaliselt aktiivsed, ja mis kell parajasti on.
Seda organismisisest protsessi saab aga mõjutada ebatavalistel kellaaegadel einetades või trenni tehes. Muutused tsirkadiaanrütmis võivad omakorda mõjutada meie kehalist ja vaimset tervist ning vastupanuvõimet haigustele.
Šotimaal tegutseva Aberdeeni ülikooli töörühm toitumisteaduste õppetooli juhataja Alex Johnstone’i ning toitumise ja tervishoiu uurija Leonie Ruddick-Collinsi juhtimisel otsustas välja selgitada, millised on tsirkadiaanrütmi mõjud meie ainevahetusele.
Nad viisid läbi ülevaateuuringu, millesse hõlmatud teadustööde raames oli katsealuste inimeste tsirkadiaanrütme kas meelega häiritud või sis häirusid tsirkadiaanrütmid öise söömise (ingl night eating syndrome) tõttu, mida iseloomustab rohkem kui 25% päevasest kaloriannusest manustamine õhtusel või öisel ajal.
Uurimuste analüüs näitas selgelt, et meie kehad tõepoolest eelistavad seda, kui sööme päevasel ajal, s.t kooskõlas loomuliku tsirkadiaanrütmiga.
Enamikust uurimustest ilmnes, et nii tsirkadiaanrütmi tahtlik häirimine kui ka öine söömine põhjustavad muutuseid mitme söögiisu, energiakulu ja glükoosiregulatsiooni moduleerimisega tegeleva hormooni talitluses, mille tulemusel muutuvad veres sisalduva insuliini, leptiini, kortisooli ja muude söögiisu-hormoonide tasemed.
Muutused nende hormoonide talitluses võivad teoreetiliselt suurendada söögiisu ja samas vähendada energiataset, mille tulemusel manustatakse päeva jooksul rohkem, ent põletatakse vähem kaloreid. See võib tõepoolest põhjustada kehakaalu kasvu, kuid teadlaste osutusel nõuab teema siiski täiendavate uuringute läbiviimist.
Kuna kõik ülevaateuuringusse hõlmatud teadustööd uurisid eri asju (ja seetõttu olid nende tulemused erinevad) ning nende raames ei mõõdetud toidust saadud energiahulka, energiakulu ja katsealuste kehakaalu, jääb oletatav seos tsirkadiaanrütmi häirimise ja kehakaalu kasvu vahel esialgu ebaselgeks.
Küll aga kinnitas uurimus, et regulaarsed magamisharjumused ja tsirkadiaanrütmi järgimine aitavad organismis toimuvaid protsesse optimeerida.
Muudki uurimused on leidnud tõendeid, et kellaaeg avaldab mõju energiabilansile ja kehakaalule. Näiteks seondub kalorite ohtram hilisõhtune manustamine kehakaalu kasvu ja rasvumisega — arvatavasti seetõttu, et õhtusel ajal on söögiisu regulatsioon pärsitud, või kuna hilisõhtune einetamine häirib tsirkadiaanrütmi ja organismi loomulikku energiataset, mistõttu võib väheneda kehaline aktiivsus järgmisel päeval.
Võimalik, et suurema osa kalorite söömine hommikul soodustab kehakaalu vähenemist. Taoline tulemus paistab ilmnevat ka juhul, kui hommikuse toitumisharjumusega inimeste manustatud päevane toidukogus ja kehalise aktiivsuse määr on samad, mis inimestel, kes manustavad suurema osa kaloritest pärastlõunal või õhtul.
Ehkki pole teada, mis seda nähtust põhjustab, oletatakse, et inimesed, kes hommikueinet väldivad, söövad õhtuti rohkem — aga võib ka olla, et hilisem söömine häirib tsirkadiaanrütme.
Siinkohal tuleks siiski rõhutada, et sugugi mitte kõik uuringud ei kinnita hüpoteesi, et suurema osa päevase kalorikoguse manustamine hommikul toob kaasa kehakaalu suurema languse.
Uurijad on samuti näidanud, et kehakaalu suuremat kaotust võib soodustada hommikusööki söövate inimeste kõrgem kehalise aktiivsuse määr (võrreldes nendega, kes hommikul ei söö) — eeldusel, et hommikul manustatakse rohkem kaloreid kui õhtul.
Jällegi pole uurijad päris kindlad, miks nii on, kuid oletavad, et hommikune toitumine annab päeva jooksul rohkem energiat, mistõttu nad võivad olla kehaliselt aktiivsemad.
Kalorite manustamine õhtul seevastu aktiivsust ei soodusta. Hilisõhtused kalorid võivad samuti tsirkadiaanrütme häirida, põhjustades üldiselt suuremat väsimustunnet ja kehalise aktiivsuse vähenemist järgmisel päeval.
Ühes hiljutises uurimuses ilmnesid muutused ka toitumiskellaaja-tekkelist, toiduga seonduvat premeerimisreaktsiooni reguleerivates ajusignaalides. Hommikul suurema hulga kalorite manustamine võib aidata kehakaalu normaliseerida ajus toiduga seonduvate premeerimiskeskuste talitluse soodustamise kaudu, mis omakorda vähendab ülesöömise riski.
Veel üks viimasel ajal tähelepanu pälvinud lähenemine on nn ajaliselt piiratud toitumine (ingl TRF; time-restricted feeding), mis näeb ette söömist vaid kindlaksmääratud ajavahemikus, nt kaheksa või kaheteistkümne tunni jooksul päevas.
Uuringud näitavad, et taoline toitumisrežiim soodustab kaalukaotust peamiselt manustatava kalorikoguse vähendamise kaudu, tõenäoliselt seetõttu, et aega söömiseks on päevas lihtsalt vähem. Samuti võib ajaliselt piiratud toitumine hilisõhtust einetamist välistades loomulikku tsirkadiaanrütmi sarrustada.
Hoolimata sellest, et leidub ohtralt tõendeid, mis kinnitavad, et päevasel ajal söömine klapib paremini kokku meie loomuliku tsirkadiaanrütmiga, nõuab põhjalikum arusaamine selle mõjudest kehakaalule veel täiendavat teaduslikku uurimist.
Mõistagi avaldab kõige suuremat mõju tervisele see, milliseid toite ja millises koguses me sööme. Kui aga einetamiskellaaeg tõepoolest mõjutab kehakaalu ja üldist tervislikku seisundit, tuleks see teave kindlasti hõlmata tervisliku toitumise soovitustesse.
