94 644 eine uurimine annab lootust: taimetoitlus võib päästa maailma
Maailma elanike toidulaua katmise arvele karilooma- ja kalakasvatuste toodanguga võib kanda rohkem kui poole toiduainetööstuse tekitatavatest kasvuhoonegaasi-emissioonidest.
Toitumisharjumuste muutmine on üks tõhusamaid viise, kuidas eraisikud saavad aidata kaasa võitlusele kliimamuutuse vastu — isegi tõhusam, kui duši all viibitud aja lühendamine või autode ühiskasutus.
Samas tuleb nentida, et inimeste kannustamine lihast loobuma või vähem loomseid toiduaineid sööma on juba mõnda aega osutunud keeruliseks. Haridus- ja teavitustööl ja isegi rahalistel stiimulitel — nagu punase liha maksustamine — on inimeste individuaalsete tarbimisotsuste langetamisele piiratud mõju; samuti on need poliitilises plaanis vastuolulised.
Hiljuti teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uuring keskendus küsimusele, kuidas taimetoidu-valiku laiendamine suunab inimesi eelistama rohkem taimset toitu.
Ühendkuningriigis tegutseva Cambridge’i ülikooli kolmest kohvikust aasta jooksul ostetud roogasid analüüsides seirasid uurijad roogade valikuid kahes kohvikus, kus juba pakuti eri määral taimetoite.
Kolmandas kohvikus suurendasid uurijad ise taimsete valikute hulka 16,7% võrra nii, et need moodustasid kogu menüüst poole.
Teadlased leidsid, et taimsete toitude osakaalu kahekordistamine kergitas taimetoidu-põhiste roogade müüki 41%–79%. Taoline tulemus annab mõista, et laiema valiku taimsete toitude pakkumine suurendab tõenäosust, et ostjad valivad loomse toidu asemel taimse roa.
Taolised meetmed, mida mõnikord nimetatakse „müksimiseks“ (ingl nudging), võivad aidata kutsuda esile muudatusi inimeste käitumises. Sellist füüsilist, majanduslikku ja ühiskondlikku konteksti, milles otsuseid langetatakse, nimetatakse „valikute arhitektuuriks“ (ingl choice architecture).
Keskkonnasõbralike otsuste langetamist lihtsustava arhitektuuri loomine võib olla võti lihasöömisest johtuvate keskkonnakahjustuste vähendamiseks miinimumini. Paistab, et mugavus mõjutab toitumisvalikuid rohkem kui teavitustöö või isegi informatsioon tootepakenditel.
Ehkki paljud uuringud on keskendunud lihasöömise globaalsele vähendamisele, on vaid üksikute tööde raames uuritud, kui tõhusad on vastavasuunalised strateegiad ja sekkumised praktikas.
Cambridge’i ülikooli uurijate osutusel on nende uurimus esimene, mis kinnitab vaistlikku loogikat, et suurem hulk taimseid valikuid väljendub taimetoidu suuremas läbimüügis.
Autorid pakuvad, et taimetoidu-valikute laiendamine on suhteliselt odav sekkumine, mida sageli ei osata märgata. Taimsete roogade koostisainetele kulub väiksem osa koolisööklate eelarvetest ning taoline praktika ei nõua ka liha täielikku eemaldamist menüüst.
