Mida peaks teadma enne lihast loobumist? Abiks algajale taimetoitlasele
(1)
On tõsi, et elu ilma lihata võib tervist turgutada, kuid ainult siis, kui seda tehakse ohutult. See tähendab arvepidamist kõigi toitainete üle, mida taimne menüü pakub või ei paku. Ei maksa eeldada, et ainuüksi lihast loobumine tervise paremaks teeb.
Mis juhtub organismiga pärast lihasöömise lõpetamist?
Eeldusel, et lihast loobuja ei täida kõhtu ohtralt süsivesikuid sisaldavate töödeldud toitudega nagu makaronitooted ja maiustused, on üks taimetoitlaseks või veganiks hakkamise plusse põletike vähenemine organismis, väidab Marylandi ülikooli arstiteaduskonna aseprofessor Chris D’Adamo. Sama tervisehüve kaasneb üldiselt võimalikult vähe töödeldud toiduainete tarvitamisega.
Taimedes, eriti töötlemata taimsetes toitudes leidub hulgaliselt toitaineid. Enamasti tähendab üleminek ainult taimsele toidule suurema hulga kiudainete manustamist, mis võib aidata kiiremini saavutada täiskõhutunnet, vähendada näljatunnet ja vältida liigsöömist.
Teadusajakirjas Nature ilmunud uurimus annab mõista, et liha väljaarvamisega menüüst võivad kaasneda ka tervislikum kehakaal ja parem energia-ainevahetus. Ülevaate autorid jõudsid sellisele järeldusele pärast sadade taimse toiduvaliku tervisemõjudele keskendunud uuringute ja meta-analüüside läbitöötamist.
Üks selgitustest sellistele soodsatele mõjudele on soolkonnas toimuvad muutused. Taimne toiduvalik võib soodustada mikrobioomi moodustavate bakteriliikide kasulikku mitmekesistumist.
Holistilise toitumisnõustaja Stephanie Papadakise osutusel johtub soolkonna talitluse muutumine lihast loobumisel osalt asjaolust, et lihaloomade kasvatamisel kasutatakse sageli hormoone ja antibiootikume.
„Paljudele konventsionaalsel viisil kasvatatud loomadele antakse hormoone ja antibiootikume, mistõttu nende liha söömine võib meie endi kasulike bakterite osakaalu mõjutada samamoodi nagu antibiootikumide manustamine,“ väidab ta.
(Siinkohal tuleb rõhutada, et Eestis ja mujal Euroopas on loomasööda rikastamine ravimitega reguleeritud küll karmimalt kui USA-s, kuid paljud siinsed spetsialistid on ometi väljendanud muret, et ravimeid antakse kariloomadele liiga kergekäeliselt.)
Teised, ehkki mitte kõik samasuunalised uuringud on liha mittesöömise kasulike mõjude hulgas esile toonud väiksema südamehaiguste riski. Üldiselt seostatakse punase liha söömist suurema südamehaiguste riskiga.
Küsimus ei ole ainult menüüs
Taimetoitlusega seonduvate kasulike arengute puhul võib tulemusi muude tegurite hulgas mõjutada taimselt toituva elanikkonna üldine tervislik seisund, märgib Alabamas tegutseva Auburni ülikooli aseprofessor Drew Frugé.
„Me näeme, et kogu rahvastiku lõikes seondub mistahes versioon taimsest toiduvalikust paremate tervisenäitajatega kui keskmise omnivoori menüü,“ selgitab Frugé, „kuid unustame seejuures sageli tõsiasja, et reeglina otsustavad taimetoitlased korraga mitme tervisliku elustiilivaliku kasuks. Näiteks teeb suur osa neist regulaarselt tervisesporti ja hoidub suitsetamisest.“
Ja ehkki Frugé osutusel on peaaegu võimatu näidata, et liha hõlmamine inimeste toiduvalikusse ei ole kasulik, tunnistavad uurijad valdavalt samuti, et ka ilma liha söömata võib inimese tervis olla väga hea.
Nagu paljud muud toitumisega seotud küsimused, on punase liha regulaarse söömise mõjud inimeste tervisele seni ebaselged. Kui otsustate edaspidi piirduda taimsete toiduainetega, tuleks kõigepealt tähelepanu pöörata märksa vahetumatele tervisemõjudele.
Taimetoitluse tumedam pool
D’Adamo märgib ka, et mõnikord võivad taimsest või vegan-toiduvalikust puududa olulised toitaineid nagu raud, tsink ja vitamiin B12 — aga ka vähem kajastamist leidnud ühendid nagu kreatiin, koliin ja oomega-3-rasvhapped.
„Ainuüksi taimsete toiduainete eelistamine loomsetele saadustele ei pruugi tervist paremaks teha,“ nendib D’Adamo. „Tegelikult on oluline süüa võimalikult vähe töödeldud ja rafineeritud toitu — hoolimata sellest, kas see on loomset või taimset päritolu.“
Võimalike toitainevaeguste vältimiseks tuleks täiendavalt manustada vitamiine. Vitamiin B12 peaks kuuluma iga vegani toidulisandi-valikusse; samas tuleks hoolikalt jälgida ka muude toitainete koguseid ilma lihata toiduvalikus.
Sama kehtib populaarsete lihaasendajate nagu Impossible Burger puhul, rõhutab Frugé. Kuna „taimsete kotlettide“ tootmine eeldab väga põhjalikku töötlemist ning sedasorti tooted sisaldavad reeglina palju küllastatud rasvhappeid ja naatriumit, väidavad mõned veganlust pooldavad toitumisnõustajad ja uurijad, et need pole tervislik alternatiiv loomalihaburgerile.
„See on hea näide taimse toiduvalikuga seonduvatest äärmustest,“ osutab Frugé. „Kui ma ei tee selleks, et oma toiduvalikut taimseks nimetada, midagi muud kui vahetan ühe kiirtoiduportsu teise vastu, ei ole mul alust oodata mitte mingisuguseid tervisehüvesid — ei ainevahetuslikke ega ka kehalisi.“
Teisalt tähendab kiirtoitude vahetamine võimalikult vähe töödeldud taimsete roogade vastu küllastatud rasvade, naatriumi ja tõenäoliselt ka manustatavate kalorite koguhulga vähenemist. See tähendab, et menüümuutus võib normaliseerida vererõhku, vähendada vere glükoosisisaldust ja parendada kehakoostist.
Kuidas vegani või taimetoitlasena säilitada hea tervis?
Frugé soovitab hea tervise säilitamiseks esimese asjana õppida ise toitu valmistama. „Restoranidest ja selverikülmikutest võib leida hulgaliselt tervislikke taimseid valikuid, kuid peaaegu alati on koduses köögis valmistatud toidud tervisele kasulikumad,“ rõhutab ta.
Üleminek taimsele toiduvalikule ei pea olema kulukas ettevõtmine. Kauplustes pakutavatest taimsetest toodetest on eriti kaunviljad enamasti taskukohased ja sisaldavad samas palju toitaineid.
D’Adamo lisab, et taimetoitlaseks või veganiks hakkamine võib olla täiesti adekvaatne meetod tervise parendamiseks. Kuid on ka muid valikuid.
Näiteks seonduvad mõnedel inimestel sarnaste heade tulemustega madala süsivesikusisaldusega toidud, Vahemere stiilis menüü või nn paleodieet.
„Tegelikult on hea tervise säilitamiseks palju viise. Ei ole olemas üht ainuõiget nippi,“ rõhutab uurija.
