Viimastel aastatel on nõudlus taimsest toorainest valmistatud lihaasendajate järele läänemaailmas hüppeliselt kasvanud, kuna inimesed otsivad keskkonnasäästlikke ja tervislikumaid alternatiive lihasaadustele.
Kuid juba ammu enne seda kui läänes taimsetest valkudest vormitud kotlette grillima hakati, valmistati Hiinas traditsioonilisi lihapõhiseid roogi seentest, pähklitest ja köögiviljadest.
Esimesed teated munkadest, kes sõid tofust ehk sojakohupiimast valmistatud „taimset liha“, pärinevad juba 10. sajandist Songi dünastia ajast. Toona kutsuti taolist rooga nimetusega fanghun cai, mis tähendab sõna-sõnalt „jäljendatud lihast toit“.
Liba-lihatoodete varajane kasutuselevõtt Hiinas on tihedalt seotud budismi ajalooga riigis, kuhu usuvool jõudis juba umbes 2000 aastat tagasi. Aja jooksul on budismi populaarsus kasvanud ja kahanenud vastavalt sellele, millised on olnud riigijuhtide eelistused. Nüüdisajal moodustavad budistid u 18% Hiina elanikkonnast, s.t neid on u 250 miljonit inimest.
Üks budistliku usu põhilisi tõekspidamisi on austus kõigi elusolendite vastu, mistõttu on taimetoitlus usundi järgijate seas laialt levinud. Ehkki Hiina budistlike kloostrite menüü on olnud alati rangelt taimne, tuli neil sageli tulla vastu külastajatest palverändurite või ülikute toiduvaliku-eelistustele.
Ajapikku kujunes Hiina budistide taimetoidulaud erakordselt mitmekülgseks. Liha välimuse ja tekstuuri matkimise praktikate mõjud on tänini hoomatavad selliste roogade juures nagu vokitud „krabiliha“, mis on valmistatud kartulipudrust ja porganditest, täielikult lihavaba „topeltküpsetatud sealiha“ ja „röstitud part“ või „hani“, mis on kokku pandud õhukestest tofunaha-kihtidest. „Searibi“ valmistamisel kasutatakse kondi jäljendamiseks lootosejuurt, „sealiha“ selle küljes koosneb aga kartulitest, seentest ja maapähklivalgust, jne jne.
Ajalehe China Daily osutusel pakub ainuüksi Beijingis nüüdisajal lihaasendus-roogasid üle 300 restorani. See ei tähenda, et Hiina oleks valdavalt taimetoitlaste riik; liha süüakse seal samuti väga palju.
Viimase 60 aasta jooksul on kasvav nõudlus sealiha järele kaasa toonud ühe inimese kohta tõurastatavate sigade hulga kümnekordistumise. Sedamööda, kuidas on kasvanud hiinlaste jõukus, on kasvanud ka nõudlus lihatoitude järele.
Hiina tööstussektori tormiline areng viimastel aastatel tähendab, et suur osa Hiinas valmistatavast libalihast toodetakse nüüdisajal tehastes, mitte enam koduköökides. Vähemalt osa Hiina tootjatest peab seda tendentsi aga taunimisväärseks, kuna nende arust on algupärased Hiina köögi saadused täiuslikumad.
Hiina taimetoitu peetakse keerukamaks kui läänepärast taimetoitu, kuna sellel on rohkem vorme ja maitseid. Lääne libaliha on lihtsakoelisem — paistab, et läänemaailmas süüakse eelkõige taimsest toorainest valmistatud pihve ja praelõike.
