Rootsi Kuninglik Teadusteakadeemia andis preemia teadlastele, kes aitavad võidelda vaesusega

Rootsi Kuninglik Teadusteakadeemia on otsustanud anda 2019. aasta majandusteaduste preemia kolmele, suhteliselt noorele teadlasele, kes on 20 aasta jooksul teinud Keenias välikatseid ning on leidnud uusi lähenemisviise ülemaailmsete vaesusprobleemide vähendamiseks. Teemast kirjutas Forskning & Framsteg

Auhinna pälvisid:

1. Michael Kremer, Harvardi Ülikooli arenguökonoomika professor.

2. Esther Duflo, Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi arenguökonoomika professor.

3. Abhijit Banerjee, Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi majandusprofessor.

Kuna vaesusprobleemid on tihedalt seotud haridusega, siis keskendub kolme auhinnasaaja uurimistöö teaduslike vastuste leidmisele sellistele küsimustele nagu "Miks ei käi kõik lapsed koolis?", "Miks vaestes riikides ei vaktsineerita kõiki lapsi?".

Teadlased kasutasid oma teooriate testimiseks ja edaspidiste sammude väljatöötamiseks n-ö juhuslike välikatsete meetodit. Seda meetodit on katsetatud meditsiinis, aga mitte majanduse ja sotsiaaluuringute valdkonnas. Seetõttu pälvis meetod ka tähelepanu.

Esimesena alustas Keenia lääneosas 1990. aastatel katsetega Michael Kremer. Koos mõne kolleegiga üritas ta mõista, miks mõnel lapsel olid madalad koolitulemused ja kuidas oleks võimalik neid parandada. Ta püüdis välja selgitada, kas nad vajasid paremat koolitoitu, rohkem õpikuid, paremat haridust või rohkem õpetajaid.

Sellistele küsimustele vastuste leidmiseks viidi tingimuste poolest üksteisega sarnanevates koolides läbi n-ö juhulikud katsed. Kasutades teatud metoodikat jõuti tulemusteni, mis viitasid kindlatele põhjus-tagajärg seostele.

Välikatsete tulemused

Üks õppetund oli see, et paljud uuringu käigus tehtud jõupingutused ei andnud mingeid tulemusi. Ei kooliraamatud ega tasuta koolitoit, ilma täiendavate meetmeteta ei parandanud õpitulemusi.
Positiivne avastus oli see, et kiireid ja tõhusaid tulemusi andis n-ö õpilase tasemele vastavaks kohandatud õpe.

Samuti märgati, et lühiajaliste töölepingutega õpetajad pingutasid rohkem, sest nad olid motiveeritud lepingu pikedamiseks rohkem pingutama.

Vaesemate inimeste puhul tuli ilmsiks, et nad on eriti tundlikud oma laste ravimite maksumuse osas. Näiteks Indias tehti katse, mille käigus anti laste vanematele kott läätsi, kui nad lasid oma lapse vaktsineerida ning seal vaktsineerimise määr tõusis koheselt.

Saadud tulemusi saab kasutada poliitika kujundamisel ning haridusprogrammide koostamisel.

Stockholmi Ülikooli majandusteadlane Tessa Bold juhtis tähelepanu sellele, et tänapäeval on väga lihtne teha valesid järeldusi. "Näiteks võib ekslikult järeldada, et mõne hea kooli paremad õpitulemused on seotud õpikute kättesaadavusega. Tegelikult võivad õpitulemused olla mõjutatud hoopis teistest üliolulistest teguritest ja nende avastamisega teadlased tegelevadki," lisas ta.