Raport: kliimakriis mõjutab tõsiselt iga täna sündiva lapse tervist
Meditsiiniteaduse ajakirjas The Lancet ilmunud raport viitab, et kõigi täna sündinud laste tervise taga kummitab kliima- ja saasteprobleemide tume vari.
Juba viimasel paaril aastal on näiteks kliimamuutustest tingitud kuumalained nõudnud terve hulga elusid. Raport toob aga välja, et kui praegune kliima soojenemine jätkub, saab iga praegu sündinu 71-aastaseks saanuna tunda 4 kraadi kõrgemat üleilmset keskmist temperatuuri. Sellisel temperatuuri tõusul on oluline mõju meie tervisele ka teistes valdkondades.
Soojem ilm tähendab näiteks, et maailmas oleks oluliselt rohkem haigusi, põuda ning looduslikke katastroofe nagu tulekahjusid ning kuumalaineid. Kõik see tooks kaasa rohkem surmasid ja terviseprobleeme ning üheks kõige suuremaks riskigrupiks on just lapsed, samas tõdetakse, et ka vanemad inimesed kannatavad kliimamuutuste ning eriti kuumalainete tõttu väga.
Raport toob ka välja, et üheks probleemiks on õhusaaste, mis tekitab inimestel astmat, kopsuhaigusi, südameprobleeme ning aja jooksul annab seega panuse ka suuremasse suremusse. Samuti on üha enam levimas kõiksugu haigused, näiteks dengue palavik ja muud sellised terviseprobleemid, mis varem kuulusid vaid soojematesse piirkondadesse.
"Avalikkusele ei tundu see nagu inimeste tervise probleem. Võib-olla jääkarud olid tervise seisukohast esimesed "kanaarilinnud kaevanduses", kuid minu arust võiks jääkarude pildid vabalt vahetada meie laste piltide vastu," kommenteeris olukorda CNN-ile Wisconsini-Madisoni Ülikooli doktor Jonathan Patz.
Raport rõhutab, et terviseprobleemide vältimiseks on hädavajalik kliimaeesmärkide täitmine. Näiteks täna Londonis sündiv laps ei peaks enam oma kuuendal sünnipäeval kivisöest toodetud elektriga kokku puutuma, kui Ühendkuningriik täidaks oma kliimaeesmärgid, Prantsusmaal sündinud laps ei peaks samamoodi kliimaplaanide täitmisel 21. eluaastal sõitma sisepõlemismootoriga autoga.
"Kuna ma olen erakorralise meditsiini osakonna arst, siis puutun tihti kokku raskete juhtumitega, kus head ravi ei ole olemas. Sel korral on see aga teada," selgitab raporti üks koostajatest, doktor Renee Sallas Harvardi meditsiinikoolist.
Kuigi tõdetakse, et probleemid on olemas, tasub mitmes vallas ka lootusrikas olla. Näiteks toob raport välja, et Hiina on aja jooksul vähendanud oma sõltuvust kivisöest toodetud elektrist. Samuti on Euroopas suudetud parandada õhusaaste tasemeid. Kui selliste trendide taga olevate poliitiliste otsuste tegemist jätkatakse, ei pruugi katastroofiline olukord kunagi kätte jõudagi.