Inimeste teadlikku haigestamist hõlmanud katsed toovad kaasa uued vaktsiinid

Saksamaal asuva Heidelbergi Ülikooli teadlased on välja töötamas uusi malaariavaktsiine, mille aluseks on katsed, kus inimesi teadlikult haigusega nakatati.

Sääskedel elutseva parasiitidega edasi kanduv malaaria on laastav haigus ning seda eriti Aafrikas, kus igal aastal esineb vähemalt 200 miljonit haigestumisjuhtumit. Malaariaparasiidid ründavad punaseid vererakke ning hakkavad kehas ülikiirelt arenema, tuues halvimal juhul kaasa ka surma.

Haigusejuhud on kõige raskemad laste seas, kuid samal ajal on ka mitmeid täiskasvanuid, kellele haigus ei tee põhimõtteliselt mitte midagi. On teada, et sellistelt inimestelt pärinevate antikehadega saaks haigestunuid lisaks ravimitele ravida. Kuidas need antikehad täpselt toimivad, seda teadlased aga ei teadnud.

Nüüd ongi teadlased 50 aastat pärast esimesi katseid antikehadega seda välja selgitamas. Teadmiste aluseks on vastuoluline katse Keenias, kus inimestele tehti nende nõusolekul veenisiseseid süste, millega neid nakatati malaariasse.

"Antikehade tasemetega inimesi on väga erinevaid," selgitas Heidelbergi Ülikooli teadlane Faith Osier, kes ka ise on Keenia päritolu. Tema sõnul lähtus uuringust, et on olemas tavagrupp, kes haigestusid malaariasse tavapäraselt, paljude antikehadega grupp, kes ei haigestunud üldse ning keskmise hulga antikehadega grupp, kellel esines küll haigusnähte, kuid kellel sümptomid paari päeva jooksul siiski taandusid.

Selline teadmine on Osier sõnul esmakordne. "Meie edasiseks plaaniks on uurida, kuidas antikehad haiguse parasiidid täpselt hävitavad ja kaardistada kõik hetkel teadaolevad antikehad," sõnas ta. See võimaldab tulevikus luua efektiivsemad ja odavamad malaariavaktsiinid, mis haiguse maailmast täielikult välja juurida aitaks.