Gammasähvatused 4-6 miljardi valgusaasta kaugusel
Kahe erineva vaatluskeskuse teadlased on registreerisid hiljuti universumis kaks ülisuurt gammasähvatust, mis on andnud teadlastele rohket infot gammasähvatuste sees toimuva kohta, kirjutas Forskning & Framsteg.
Gammasähvatused tekivad siis, kui väga suureks muutunud täht omaenese külgetõmbejõust kokku variseb ning moodustub must auk. Kokkuvarisemise hetkel kiirgab täht gammakiirgust footonitega, millel võib olla sadu miljardeid kordi rohkem energiat, kui nähtava valguse footonitel.
Gammasähvatuse ajal võib ühe sekundiga laiali paiskuda sama palju energiat, kui on andnud meie päike kogu oma eksisteerimise ajal. See teeb neist kõige võimsamad plahvatused, millest me universumis üldse teame.
Maa atmosfäärist gammakiirgus läbi ei pääse, kuid ajahetkel kui atmosfäär neelab gammafootoneid saab energia vabanemist siiski fikseerida. See ongi nüüd kahel erineval maapealsel gamma-teleskoobil õnnestunud ning nad on püüdnud kinni kahe gammasähvatuse järelkuma meist nelja ja kuue miljardi valgusaasta kaugusel.
Esmalt fikseeris gammasähvatuse Hessi teleskoop 2018. aasta juulis. “Selleks, et gammasähvatust uurida, peavad olema õiged ilmastikutingimused, peab olema pime ning uuritav piirkond peab jääma teleskoobi vaatevälja ning seekord see meil ka õnnestus,” ütles Yvonne Becherini, Linnaeuse Ülikooli astroosakeste füüsika dotsent ja üks Hessiga töötavatest teadlastest.
“Me ei osanud kunagi arvata, et meil õnnestub näha midagi, mis toimus nii kaua aega tagasi, nii et see oli ootamatu,” lisas ta.
Varem arvasid teadlased, et gammasähvatused on väga lühiajalised ning kestavad vaid mõne minuti, kuid selgus, et need tekitavad veel mitu tundi hiljem ka väga kõrge energiakiirguse. See avastus loob gammasähvatuste uurimiseks hoopis uue vaatenurga.
Jaanuaris 2019 õnnestus teisel teleskoobil, nimega Magic veel ühte gammasähvatust jäädvustada. See juhtus kõigest minut pärast seda, kui sähvatus oli toimunud ja teadlased nägid esmakordselt nii suure energiaga gammafootoneid. Nende vaatluste käigus said teadlased ka kinnitust teooriale, kuidas footonite kõrge energialaeng tekib.
