Teadlased: Põhja-Jäämeri võib juba paarikümne aasta pärast jäävaba olla
Californias asuva UCLA Ülikooli kliimateadlased arvavad, et Põhja-Jäämeri ei pruugi oma nime teisele poolele vastata just kaua, vahendab Phys.org.
Põhja-Jäämere merejää sulab igal suvel ning laieneb taas igal talvel. Viimasel ajal on aga täheldatud, et talviti ei laiene see enam nii palju kui varem. Kuna satelliitide abiga on piirkonda jälgitud juba 1979. aastast, siis on võimalik teha pikaajalisi analüüse ning nüüd ongi paika pandud, et iga kümnend on merejää hulk vähenenud 13 protsenti.
See on kaasa toonud ka selle, et teadlased on juba aastakümneid üritanud mudeldada, milline võiks olla tulevik. Praeguste oletuste vahemik on üpris suur - arvatakse, et jäävabad septembrid võivad esineda juba 2026. aastast, kuid on ka neid, kes ütlevad, et fenomeni ei tasu oodata enne 2132. aastat.
Värskelt valminud analüüs näitab aga, et hiljemalt aastaks 2067 on Põhja-Jäämeri jäävaba. Samas tuuakse ka sel korral välja, et võimalik on ka see, et see juhtub enne. Kõige varem võib see praeguste kliimatrendide jätkudes toimuda juba 2044. aastal.
Valminud teadustöö põhiautori Chad Thackeray sõnul on üks põhjus, miks erinevad mudeldused omavahel nii suurelt erinevad, seotud merejää peegeldumisnäitajate ehk albeedo arvestamisega. Tihti pole arvesse võetud seda, et kui merejää sulab, siis jääb päevavalguse kätte meri ise, mis on tumedam ning neelab seega rohkem valgust ja soojust. See omakorda tekitab suuremaid piirkondlikke sulamiskoldeid.
Chad Thackeray ja professor Alex Hall üritasidki just peegeldumisnäitajate baasil erinevaid mudeleid võrrelda ning välja selgitada, milline neist oleks sellest vaatepunktist kõige reaalsem. Kokku hinnati 23 erinevat mudelit, mis mudeldasid merejää sulamist ajavahemikus 1980-2015. Neid võrreldi satelliidiandmetega ning jäeti alles kuus parimat, mis kõige täpsemad olid. Nende abil loodi oma tulevikumudel.
Sarnast mudelit kasutas Hall esmalt 2006. aastal, kui ta uuris merejääle sarnaselt lume albeedonäitajaid ja nende mõju sulamisele. Sellest ajast on töömeetod muutunud väga populaarseks ning teadlased kasutavad seda tihti, et oma mudeldamiste täpsust aja jooksul hinnata.
Sel korral otsustati aga just merejää uurimise kasuks, kuna seda peetakse ka ülejäänud maailma temperatuuride seisukohast väga oluliseks teemaks. "Arktiline merejää on Maal oma peegeldamisvõime tõttu ülioluline," selgitas Thackeray. "See aitab hoida üleilmset kliimat üpris jahedana."
Teadlased toovad välja, et lisaks kliima hoidmisele on merejää oluline ka teistest vaatepunktidest - näiteks mängib see olulist rolli seal elavate inimpopulatsioonide jaoks, kes seda liikumiseks kasutavad. Samuti viidatakse, et kui jää kaob, hakatakse piirkonnast tõenäoliselt otsima naftat ja gaasi, mis omakorda veel kliimamuutuste kiirenemisesse oma panuse annab.
"Nendel muutustel on oluline keskkonnaalane, ökoloogiline ja majanduslik roll," ütles Thackeray. "Kui me teame täpsemalt, millal need aset leiavad, saame olla nendeks paremini valmistunud."
