Polar Vantage V Titan: “spordikombainide” lipulaev ületab hobitreenija vajadusi

Toomas Vabamäe pani käe peale Polar Vantage V Titan spordikella ja pani selle nii maa peal kui vee sees proovile. Tegu on seadmega, mille oskuste ärakasutamiseks peab hobitreenija kõvasti vaeva nägema.

Polar Electro Oy on spordielektroonika maailmas ammu tuntud suurtegija. Soome firma sai maailmas kuulsaks esimese juhtmevaba pulsianduriga, mis 1980ndate aastate algul jaemüüki jõudis. Täpsem oleks ilmselt öelda, et firma sellest ideest sündiski.

Sestpeale on Polari tooted olnud kasutusel nii spordis kui ka teaduses, ent multifunktsionaalsete spordikellade osas on jämedam ots läinud pigem arvuti- ja telefonitööstuse juurtega ettevõtetele.

Polari valikus on praegu „ainult“ kaheksa spordikella. Aga see ei tähenda, et soomlased asja ei tunneks, kinnitab Polari lipulaev Vantage V Titan.

Sõna „titan“ tähendab, et korpus ongi valmistatud titaanist ning kell on läbinud hulga militaarstandardi MIL-STD-810G katseid.

599-eurone hind on mõne muu eriti edeva „spordikombaini“ kõrval tagasihoidlik, aga vähemalt minu vajadustest midagi täitmata ei jäänud. Vastupidi, argikasutaja jaoks on ka Vantage V Titan tohutu liiasusega.

Paljud funktsioonid on hobitreenija jaoks kasutud või liiga keerulised ja mõne mõte jääb lausa arusaamatuks. Mis loomulikult ei tähenda, nagu kellelgi teisel neid vaja poleks. Tegemist on ju ikkagi tippmudeliga.

Seda kinnitab kasvõi 128-leheküljeline kasutamisõpetus. Ning kellele sellest vähe, võib video kujul õpetuseivasid koguda internetist Polari kodulehelt.

Suur kell on pigem hea

Tüüpilise spordikellana on Polar Vantage V Titan üsna suur – läbimõõt 46 mm –, aga see on pigem positiivne omadus.

Funktsioonide haldamiseks on kellal viis mehaanilist nuppu (kaks vasakul, kolm paremal), mille tähendused õpib kiiresti ära ka kasutamisjuhendit lugemata.

Sõrmega nuppe vajutades jääb mulje, et need on õhukese kummikattega, ent nagu teistelgi sarnastel kelladel ei tohi neid vee all vajutada (muidu on veekindlus 50 m).

Lisaks on seadme sihverplaat puutetundlik. Praktikas selgus, et kõige kiiremini ja käepärasemalt saab menüüdes kühveldada, kui ekraani ja nuppe vaheldumisi kasutada. Samas, eks see ole puha kasutaja harjumuse asi.

Aku laadimine ja kellarihm

Kella aku laadimine käib USB-liidese kaudu, juhtme teine ots kinnitub kella tagaküljele magnetiga. Aku (320 mAh) kestvuseks ütleb tootja 40 tundi treeningut või seitse päeva pideva pulsijälgimisega.

Mina üle viie päeva ei saanud kuidagi hakkama, samas eks tegin vahepeal trenni ka, nii et lubadused tunduvad olevat reaalsusega samas suurusjärgus.

Kellarihm on tehtud elastsest kummisarnasest plastist ning siseküljelt punane. Pandla kuju teeb pingutamise või lõdvemaks laskmise ebamugavaks ning mitu korda tekkis mul mõte, et pandlanõela augud võiks rihma välisküljel kuidagi tähistatud olla.

See pole lihtsalt ilu ega enesetunde küsimus. Kuna Vantage V Titan mõõdab pulssi otse randmelt (ehkki võimalik on kasutada ka pulsivööd rindkerel), on hea kontakt kehapinnaga ülimalt oluline.

Kui mul tavaliselt oli pandlanõel kümnendas augus, siis jalgrattasõidu jaoks kasutasin kaheksandat ning ujumise jaoks lausa seitsmendat. Isegi kasutamisjuhend ütleb, et ujumise tarvis tuleb rihm tavalisest veelgi enam, pingule tõmmata.

Pulsimõõtmine praktikas

Praktika (st võrdlus pulsivööst ja nutitelefonist koosneva komboga) kinnitaski, et kui V Titani rihm jätta lõdvaks, on mõõtetulemused valed ehk kell näitab pulssi tegelikust madamana.

Kui aga Vantage V Titan’i rihm pingul, langesid tund ja 20 minutit kestnud rattasõidu mõõtetulemused peaaegu ideaalselt kokku.

Keskmise pulsi näit tuli sama (115) ning pulsi hetksagedus erines sõidu käigus kõige rohkem 3-4 löögi võrra. Ka kella ja telefoni GPS mõõtsid läbitud teekonna praktiliselt võrdselt, erinevus piirdus mõnekümne meetriga.

Teine ja veelgi huvitavam võrdlus sai teoks tänu faktile, et täpselt Vantage V Titani proovimise ajal käisin ma arstlikul koormustestil (see oli puhas kokkusattumus).

Rääkisin ka spordiarstile, et mul on selline kell ja ma kavatsen veloergomeetrit vändates võrrelda, kui täpselt selle näidud tema riistade omadega kokku lähevad.

Välja kukkus nii, et näitusid jälgis hoopis arst – selgus, et erinevusi sisuliselt ei olnud. Lahknevus tekkis alles siis, kui 12-minutilise väntamise järel algas taastumistsükkel. Sedagi põhjusel, et olin taaskord unustanud kellarihma pingutada.

Osa ujutud distantsist läks kaduma

Teine põnev võrdlus oli, nagu ikka ujulas, sest ka Vantage V Titani peaks suutma läbitud basseinipikkusi kokku lugeda automaatselt.

Selgus, et suutiski – kui ma olin kroolinud 56 basseinipikkust a’ 25 meetrit, näitas kell tõesti läbitud distantsiks tõesti 1400 meetrit. Rõõm oli aga enneaegne.

Kui hiljem kella mobiiliga ära sünkisin ja üksikasjalikku statistikat uurima hakkasin, selgus, et 1400 meetrist oli saanud 1375 ehk üks basseinipikkus oli teekonnal ujulast koju kaduma läinud.

Samuti oli kell arvamisel, et enamiku distantsist läbisin ma mitte krooli, vaid hoopis brassi ujudes. Samas kella süüdistama ma ei kipuks.

Tunnistan ausalt, et ujun suhteliselt aeglaselt, mu krooliliigutused on tehniliselt ideaalist kaugel ja saltopöördeid ma basseiniotstes ka ei tee.

Vabalt võibki olla, et kiirema tempo, korrektse tehnika ja agressiivsemate pöörete puhul tuleks mõõtetulemused õiged. Seni aga tuleb ise hoolas olla ja basseinipikkuste lugemisel kindlalt järge hoida.

Pulsimõõtmine kardivõistluse ajal

Veel üks katse, mida ammu tahtsin teha, oli pulsimõõtmine kardivõistluse ajal. Tõsi, sõitsime hobikartidega, kus kehaline koormus on tagasihoidlik, aga see-eest välirajal (Laitse rallipargis), mis katusealuste radadega võrreldes jällegi füüsiliselt nõudlikum.

Ja kuna sõit toimus õues, töötas ka GPS ja võimaldas pulsisageduse muutusi täpselt ringide kaupa lahata. Mis siis selgus?

Startisin neljandalt kohalt, stardi eel kõikus pulss 100 ümber. Sain suhteliselt hea stardi, tõusin kolmandaks, aga pinge püsis, sest kaks esimest olid vahetult minu ees ja terve suur grupp otse seljataga.

Pulss kogu selle aja muudkui tõusis, kuuenda ringi alguseks oli see jõudnud 160 alla ja püsis seal kuni üheksanda ringi alguseni. Järgmised kaks ringi langes pulss tugevalt (11. ringi alguseks lausa 126 peale), sest pinge oli kadunud –eessõitjad kaugel ees, ülejäänud veel kaugemal maas.

Ent siis hakkasid kaks liidrit omavahel kemplema, nende tempo langes ja edu minu ees kahanes kiiresti. Ühtäkki tekkis mul võidušanss ja koos sellega kerkis ka pulss järsult.

Tippnäidu fikseeris Vantage V Titan viimases kurvis, kus ma olin liidritest sõna otseses mõttes ainult meetri võrra maas.

Lõpuks jäin siiski kolmandaks, 0,3-sekundilise kaotusega võitjale. 7’30” väldanud võidusõidu keskmine pulss oli mul 142, minimaalne 103 ja maksimaalne 162.

Võrdluseks: jalgrattaga sõites jälgin ma, et keskmine ei läheks üle 120. Minu teoreetiline eakohane maksimum on 164, nii et sellele jõudsin ma üsna lähedale.

Jalgrattaga pole ma nii kõrget pulssi kogenud vist juba tosin aastat. Siit ka mõtteainet nendele, kelle meelest on autovõidusõit puhas tilulilutamine.

Kujutage ette, kui rooli keerata ja pedaale vajutada tuleb mitte kohmakas hobikardis, vaid näiteks 500 hj GT-autos, kus kurvides ja pidurdustel mõjub sõitjale mitmekordne raskuskiirendus.

Ning see auto liigub viis korda kiiremini kui hobikart. Ja kui veel edasi mõelda, siis vormel-1 on puhas kosmos nii tehnika kui ka inimeste ettevalmistuse poolest.

Huvi pärast mõõtsin pulssi ka võidusõidusimulaatoris „kihutamise“ ajal. Ehkki seal tekib momente tihedamalt kui pärisvõidusõidus, siis vaimne pinge on madalam ja füüsiline koormus sama hästi kui puudub. Haruharva käis mu pulss üle 100.

Kaks puudust leidsin ka

Kas Vantage V Titanil oli ka mingeid tuntavaid puudusi? Mina leidsin kaks – üks neist oli seotud kasutajaga, teine kella tarkvaraga.

Nagu kõiki tippklassi spordikellasid, saab ka Vantage V Titani siduda nii veebi- kui ka mobiilirakendusega. Õieti pääsebki ainult sellisel pruukimisel kogu funktsionaalsusele ligi.

Aga vot minul ei õnnestunud kella siduda ei mobiili ega arvutiga. Ei Bluetoothi kaudu ega juhtmega, ehkki tegin kõik täpselt kasutamisjuhendi järgi.

Lahenduse jälile sattusin juhuslikult, kella menüüdes kaevates. Nimelt panin tähele, et sinna oli juba salvestatud selle kasutaja nimi.

Kuna kella puhul oli tegemist testieksemplariga, oletasin, et keegi teine on enne mind seda juba testinud ja kella Polar Flow rakenduses oma nimega sidunud.

Kuna kella menüüdes ei paistnud ühtegi kohta, kus oleks saanud kasutajanime muuta, tegin hinge kinni pidades sellele külma algkäivituse.

Kõik mu senised treeninguandmed lendasid küll vastu taevast, miska polegi võrdlevaid pilte kella ja nutitelefoniga saadud andmetest, aga – oh seda rõõmu! – nüüd sai kell hoobilt ühenduse nii arvuti kui ka mobiiliga.

Edaspidi kulges nutikella ja Polar Flow sünkroniseerimine arvuti kaudu sujuvalt, kui mobiiliga tekkis ikkagi tõrge.

Abimaterjalides tuhnimine tõi põhjuse päevavalgele – kui kella ja Polar Flow andmeid nutitelefoni kaudu sünkida, peab telefonil GPS olema sisse lülitatud. Isegi siis, kui see midagi ei näita, näiteks siseruumides.

Pole teab mis probleem, aga väike ebamugavus siiski. Pidev kasutaja ehk suudab GPS-i sisselülitamist meeles pidada, minule aga meenus see ikka alles siis, kui telefon pirtsakalt sünkimisest keeldus.

Tarkvaraviga? Või taotluslik? Ning kui jah, siis milleks?

Kell annab hinnanguid

Vantage V Titan oskab anda treeningute kohta ka üldhinnangut – parasjagu, liiga kerged, liiga rasked – ja hoiab pilku peal ka taastumisel.

Üleliia täpsed need hinnangud muidugi ei ole, sõltudes paljuski kasutaja sisestatud andmetest oma organismi kohta (pikkus, kaal, treeningute sagedus, VOmax – teate ikka, palju see teil on?).

Mind hoiatas kell igatahes mitu korda, et kui ma niiviisi treenin (tund-poolteist rattasõitu 2-3 korda nädalas, pluss 35-40 minutit ujumist), ähvardab ületreening.

Samas koormustesti teinud spordiarst sedastas märksa põhjalikumate mõõtetulemuste alusel, et olen viimase pooleteise aasta jooksul treenides kõik õigesti teinud.

Uneandmete analüüs

Veel üks kasulik funktsioon on Polari kellal: uneandmed. Need põhinevad pideval (rahuolekus iga viie minuti järel) pulsisageduse mõõtmisel.

Mida ma teada sain? Laias laastus seda, et mida pikemalt magada, seda rahutum uni on. Näiteks magasin ühel ööl 7 tundi ja 10 minutit (ehk alla normi, mille ma ise ette andsin), sh oli tegelikku und 94% ning une kvaliteet (ehk pidevus) 4,4 (viiepallisüsteemis).

Järgmisel ööl põõnasin lausa 9 tundi ja 47 minutit (tehes seejuures tasa eelmiste ööde vajakajäämisi), tegelikku uneaega oli 92%, ent kvaliteet kõigest 2,2.

Enesetundega käisid need näitajad suurepäraselt kokku.

Kehva kvaliteediga, olgugi pikk uni tekitas terveks hommikupoolikuks uimase oleku, samas kui lühema, ent pidevama magamise järel tundsin end hoopis värskemana.

Eks ole alati on hea teada, et objektiivselt mõõdetud näitajad kinnitavad seda, mida inimene ise subjektiivselt tunneb.

Spordikellade, sealhulgas Polar Vantage V Titani populaarsuse üks põhjuseid selles seisnebki.

Plussid
Hinna-omaduste mõistlik suhe
Tohutu hulk funktsioone
Võimalus kasutada koos Polari pulsivööga

Miinused
Nutitelefoniga sünkimiseks peab selle GPS olema sisse lülitatud
Vaata Polari nutikellade kohta siit lähemalt

Vaata Polari nutikellade kohta siit lähemalt