Pikk vidinatest: Garmin Vivosmart 4, väike aga mitmekülgne nutivõru

Toomas Vabamäe testis kahte Garmini nutiseadet: Fenix 5X Plus nutikella ja Vivosmart 4 nutivõru. Vivosmart 4 ei jää funktsioonide paljususes tippklassi nutikellale kuigivõrd alla. Ka pakub see kasutajale küllaga mõtlemisainet ja võimaluse oma elukorraldust paremuse suunas muuta.

Fenixi kõrval paistab Vivosmart 4 nii väike ja niru, et raske on temast isegi midagi oodata. Rihm on küll enam-vähem samasugusest materjalist, kuid kolm korda kitsam ning imepisike pannal tekitab kahtlusi mehaanilise vastupidavuse osas.

Aga kuuajalise kasutamise jooksul ei tekkinud kummagi kella kandmisega probleemi. Mugavuse poolelt on kergus (kaal sõltuvalt rihma suurusest 20,4 või 21,5 grammi) ja väiksus pigem eelised. Kandsin Vivosmarti üle kahe nädala järjepanu niimoodi, et võtsin selle ära ainult aku laadimiseks.

Aku peab vastu viis päeva

Väiksemad mõõtmed tähendavad paratamatult väiksemat akut. Loogiliselt võttes peaks väiksema ekraaniga kaasnema ka väiksem energiakulu, aga vähemalt aku kestvuses see ei avaldunud.

Vivosmarti pidin ma laadima regulaarselt iga viie päeva järel. Laadimispesa on sellelgi tagaküljel ning pistik kinnitub kella ja rihma üleminekukohale vastava näpitsaga.

Jällegi pole tegu standardse USB-ga, aga isegi imepisike USB-C-pesa ei mahuks kella sisse kuskile ära. Ja üleüldse…

Nutikell ja nutivõru

Ma pole kindel, kas tootjafirma Vivosmarti kellaks lubabki nimetada. Igatahes paigutab Garmini eestikeelne kodulehekülg Vivosmart 4 alajaotusse „Aktiivsus“, kuna Fenixi perekond kannab liignime „Multisport“.

Funktsioonide sarnasuse põhjal jääb mulje, et mõlemat nutiseadet jooksutab siiski üks ja sama „mootor“. Kui igasugused tilulilud kõrvale jätta, seisneb suurim erinevus selles, et Fenixil on olemas GPS, mida Vivosmartil pole.

Vivosmarti väiksust vaadates tundub lausa imelik, kuidas kõik vajalik sinna sisse ära mahub. Alustame kasvõi ekraanist.

Mismoodi on pöidlaküüne suurusele alale need 48 × 128 pikslit ära paigutatud? Ometigi on tegu pesuehtsa puutetundliku (kuigi must-valge) ekraaniga, mida alaosas täiendab mehaaniline juhtnupp.

Nende abil saab hallata suuremat jagu kella funktsioonidest. Puutetundliku ekraaniga majandamine nõuab täpsust ja kannatlikkust, sest kasutamismugavus pole suurem asi. Aga ainuüksi fakt, et selline kasutajaliides on valmis tehtud ja see töötab, äratas minus aukartust.

Nõuab naabriks nutitelefoni

Vivosmarti algseadistamine käib nutitelefonilt. Fenixi kogemuse järel sellega probleeme ei tekkinud. Kindlasti tasub vaadata ka „õppevideot“, mida rakendus seadistamisprotsessi lõpus näha pakub – seal antakse vastus paljudele küsimustele, mis hiljem kasutamisel tekivad.

Vivosmarti tutvustus koduleheküljel rõhutab korduvalt, et seade suudab otse randmelt tuvastada ka vere hapnikusisaldust ja selle põhjal mitmesuguseid järeldusi teha (muidugi suudab sama ka Fenix).

Proovisin seda ainult korra ja tulemused olid üle mõistuse head võrreldes viimati spordiarsti juures tehtud koormustestiga.

Uni on küll hea!

Küll aga katsetasin ma „laiendatud unejälgimist“ – see oligi nähtavasti põhjus, miks Vivosmarti aku kestis ainult viis päeva ja mitte seitse, nagu tehnilised andmed lubavad.

Igatahes mõõtis kell magamise ajal midagi ja pärast võis mobiilirakenduses või veebilehel vaadata, kui palju oli öö jooksul sügavat, kui palju kerget ja kui palju REM-und.

Huvitav info igatahes, kuigi praktiline väärtus on küsitav. Muuhulgas sain teada, et ma olevat suure osa ühest hommikusest toimetuse koosolekust suisa maganud, ehkki enda mäletamist mööda olin täiesti ärkvel ja võtsin isegi sõna.

Samamoodi lõhnavad tuftoloogia järele ka mõned muud funktsioonid, näiteks stressitaseme mõõtmine. Kui ma istun töölaua ääres arvuti taga ja lootusetult hilja valminud lehelugusid kibekähku toimetada püüan, on mu stressitase kindlasti midagi muud kui „Rest“ (puhkus), ehkki Vivosmart just nii väidab.

Palju usaldusväärsemad (ehkki mitte 100% täpsed) on konkreetsed näidud: mitu korrust ma päeva jooksul treppidest olen üles roninud, mitu sammu teinud, kuimitu minutit nädala jooksul aktiivselt ennast liigutanud.

Pulsisageduse multimõõtmine

Mis puutub pulsisageduse mõõtmisse, siis tegin katse ja mõõtsin seda ühe jalutuskäigu ajal paralleelselt nii Vivosmartiga kui ka Polari pulsiandurist ja Endomondo mobiiliäpist koosneva komplektiga.

Kahtlused, mis mul juba Fenixi nutikella proovides tekkisid, saidki kinnitust. Kui keskmine ja maksimaalne pulsisagedus olid sarnased, siis graafikud üldse mitte – Vivosmart jäi Polarist/Endomondost 20-30 sekundit maha.

Tõenäoliselt on tegu erinevustega pulsi „hetkenäidu“ (mis tegelikult on alati mingi ajavahemiku keskmine) arvutamise algoritmides.

Lõpptulemuses, tõsi, suurt vahet pole. Aga kui ma näiteks Tartus Toomemäe trepist üles ronides tahan, et pulss ei läheks üle 120 ja juba mäe otsa jõudnult paigal seistes näen, kuidas süda üha kiiremini taguma hakkab, tekivad mõningad kahtlused.

Ujumine iseenesest – jah, võimalik!

Suurt huvi pakkus Fenixi ja Vivosmarti võrdlus ujulas. Ka viimatimainitu oskab basseinipikkusi lugeda. Katsed näitasid, et umbes samasuguse täpsusega nagu Fenix.

Korra jõudsin juba rõõmustada, et 32 basseinipikkuse läbimise peale näitas Vivosmart distantsiks täpselt 800 meetrit.

Ent piisas mul vaid puhkepausi pidamiseks püsti tõusta ja käed basseiniservale panna, kui kuskilt järsku 50 meetrit juurde ilmus.

Hiljem luges masin mingeid liigutusi veel valesti, nii et tegeliku 1500 meetri asemel läks kirja 1650. No ja muidugi ei suuda Vivosmart basseinis pulsisagedust mõõta (ei teinud seda ka Fenix), millest on tuline kahju.

Küll aga võis headmeelt tunda kasutajaliidese tegijate ettenägelikkuse üle. Vivosmartil on puutetundlik ekraan, mäletate?

Olete proovinud märja sõrmega mõnd sellist kasutada? Muidugi see ei tööta. Just seepärast salvestabki Vivosmart ujumistulemused peaaegu automaatselt. Ent erinevalt Fenixist ei suuda see fikseerida üksikute basseinipikkuste läbimise aegu.

Kokkuvõttes täitsa tubli vidin

Kokkuvõttes on Vivosmart 4 nutivõru siiski väga tõhus riist ja klapib üsna täpselt minu vajaduste-soovidega.

Kasutajaliides nõuab harjumist, ent kui see käpas, saab imepisikesest ja suhteliselt odavast (garmin.com.ee andmetel 139,99 eurot) seadmest kätte uskumatult palju infot.

Edasi on juba kasutaja enda asi, mida ta sellega peale hakkab ja kui palju usub. Ühegi spordikella kasutamise puhul pole sealt saadavad absoluutnäitajad nii olulised kui nende muutumise dünaamika aja jooksul.

Ja ka Vivosmarti kasutajale kehtib reegel, et see seade on mõeldud inimese teavitamiseks ja abistamiseks, mitte käsutamiseks. Elame ikka oma elu edasi, lihtsalt paremini informeerituna.