Pea kõik inimesed on "nakatunud" rasu õgivate näolestadega – ja me ei saa sinna midagi parata
Kas teadsid, et sinu näonaha poorides elab hulgaliselt tillukesi ämblikulaadseid elukaid, kes sel ajal, kui magad, paarituvad sinu näol? Neist parasiitidest pole prii mitte keegi meist ja me ei saa neist ka mingi nipiga lahti.
Vagellestad liigist ladinakeelse nimetusega Demodex folliculorum on väikesed, välimuselt puuki meenutavad ämblikulaadsed, kelle loomulik elukeskkond on inimese nahk, eriti näonahk.
Elukad on umbes 0,3 mm pikkused ja veedavad suurema osa elust, pea ees sügavale inimese näos kasvavate karvade nääpsudesse kaevunult.
Vagellestad toituvad rasust — rasvasest õlijast eritisest, mida meie naha rasunäärmed pidevalt toodavad, et kaitsta nahka kuivamise eest. Seetõttu on lestade asustus kõige tihedam näonaha kõige õlisemates piirkondades — silmade, nina ja suu ümbruses.
Ehkki inimese nahk ei saa kunagi lestadest päriselt puhtaks, hoiab immuunsüsteem nende arvukuse enamasti kontrolli all. Neil, kelle immuunsüsteem näolestade vohamise ohjeldamisega hakkama ei saa, võib kujuneda haigus, mida nimetatakse lestdermatiidiks.
„Demodex-liikide tekkelise lestdermatiidi all kannatavatel inimeste näonahal esinevad väga konkreetsed sümptomid. Me nimetame neid „Demodexi-härmatiseks“ (ingl Demodex frost),“ selgitab California San Francisco ülikooli dermatoloog Kanade Shinkai. „Nägu kataks nagu valge läige. Kui väga lähedalt vaadata, on näha, kuidas seda moodustav ollus tungib välja kõikidest pooridest. Ja kui neid poore kaapida, võib olluses näha vingerdamas massiliselt vagellesti.“
Ehkki me kõik oleme näolestadega n-ö nakatunud, ei sünni me siiski nendega koos. Vastsündinute näonahk on Demodex-lestadest puhas, kuid peagi muutuvad väikelapsedki lestade peremeesorganismideks; kõige tõenäolisemalt saadakse vagellestad emalt.
Vananedes vagellestade tihedus näonahal suureneb. Kuni kümneaastaste laste nägudel on väga vähe lesti, eakamate inimeste näonahk aga suisa kubiseb neist. Pole selge, mis seda ealist erinevust põhjustab; võimalik, et lestade kolooniad lihtsalt kasvavad pikema aja jooksul, aga pole ka välistatud, et inimese näonahk eritab vanemas eas rohkem rasu — vagellestade peatoidust.
Näolesti peetakse üldiselt ohutuks, kuid nende paaritumiskombed on sellegipoolest mõneti õõvastavad. Ehkki suurema osa ajast veedavad puugilaadsed elukad karvanääpsudesse kaevunult, ronivad nad meie magamise ajal nahapinnale, et seal paarituda. Pärast paaritumist võivad lestad kolida tagasi karvanääpsudesse ja muneda sinna munad.
„Näonahal elavad vagellestad on kahtlemata loomad, kellega inimestel on kõige lähedasem suhe hoolimata asjaolust, et paljud ei tea neist midagi ega isegi näe neid kogu elu jooksul,“ nentis San Franciscos tegutseva California teaduste akadeemia entomoloog Michelle Trautwein.
Näolestad on tõenäoliselt sama vanad kui inimliik. Tänu sellele oskavad teadlased ainuüksi näonahal elavaid lestasid uurides öelda üsna palju inimese geograafilise päritolu ehk selle kohta, kust maailmanurgast tema esivanemad tõenäoliselt pärit on.
