Kui palju süsihappegaasi paiskavad atmosfääri vulkaanid

On arvamusi, mille kohaselt ei ole inimkonna poolt õhku paisatud süsihappegaasi hulk märkimisväärne võrreldes maakera looduslike kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamisega. Maal tegutsevad vulkaanid paiskavad iga purskega õhku tõepoolest väga palju süsihappegaasi, kuid see on murdosa inimkonna poolt õhku paisatavatest kogustest

Iga vulkaanipurse paiskab õhku palju saastet. Mitte ainult tuhka ja tolmu, aga ka süsihappegaasi, mis on praeguse aja moeteema kliimamuutustest rääkides.

Tõsi on seegi - suuremad vulkaanipursked, mis kestavad vaid mõned tunnid, võivad lisada miljoneid tonne süsihappegaasi. Sellest on ilmselt tekkinud ka küsimus ja mõte, et vulkaanide tegevus võib tekitada atmosfääri rohkem süsihappegaasi kui inimtegevus.

Süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid on loomulikult atmosfääri oluline koostisosa, ilma selleta oleks maailm umbes 33 kraadi jahedam. Kasvuhoonegaasid aitavad Maad soojana hoida.

Miljardeid aastaid on vulkaanipursked kontrollinud atmosfääri süsinikukontsentratsiooni, sest just sel viisil on maakoores salvestunud süsinik "pääsenud" atmosfääri. Hinnanguliselt on praegu Maa atmosfääris umbes 3.2 triljonit tonni süsihappegaasi.

Inimtegevus emiteerib aastas umbes 29 miljardit tonni süsihappegaasi, mis on natuke vähem kui 1% atmosfäris olevast süsihappegaasi kogusest.

Üks vulkaanidest, mida rohkelt uuritud, on Etna ning teadlased on mõõtnud, et see tulemägi lisab atmosfääri umbes 16 000 tonni süsihappegaasi iga päev ehk ligi 6 miljonit tonni aastas.

See number eraldi vaadatuna väga erutavalt suur ei ole, kuid tuleb meeles pidada, et see on ainult üks vulkaan.

Mitte ainult aktiivselt purskavad ja suitsevad vulkaanid ei paiska õhku süsihappegaasi vaid ka mitmed näiliselt mitteaktiivsed vulkaanid.

2013 aastal tehti üks suuremat sorti olemasoleva informatsiooni süntees, et leida seni parim informatsioon loodusliku süsihappegaasi emissiooni kohta, vahendas Forbes.

Teadlased mõõtsid 33 "pussava" vulkaani emissioone ning leiti, et need kokku toodavad 60 miljonit tonni süsihappegaasi igal aastal.

Kokku on teada ligikaudu 150 gaasi pihkuvat vulkaani, mis tähendab mõõdetud isenditelt saadud andmeid kasutades annab alust arvata, et lihtsalt gaasi eritavad vulkaanid kokku paiskavad õhku 271 miljonit tonni süsihappegaasi.

Mõõdetud on 30 aktiivse vulkaani emissioone, need toodavad 6.4 miljonit tonni süsihappegaasi. Kokku on teada ajalooliselt ligikaudu 550 aktiivset vulkaani ja seega panustavad aktiivsed vulkaanid atmosfääri 117 miljoni tonni süsihappegaasiga aastas.

Lisaks eritub süsihappegaasi vulkaanilistest järvedest - umbes 94 miljonit tonni aastas, ookeanipõhjade vulkaanidest 97 miljonit tonni ning tektoonilistest ja hüdrotermilistest protsessidest paiskub õhku hinnanguliselt 66 miljonit tonni süsihappegaasi.

Seega on kõigi vulkaanide ja vulkaaniliste nähtuste koguemissioon kokku ca 645 miljonit tonni süsihappegaasi aastas. See on 0.645 miljardit tonni et oleks lihtsam võrrelda inimkonna poolt emiteeritava 29 miljardi tonniga.

Seega võib olla üsna kindel, et vulkaanidel on oma pisike osa atmosfääri süsihappegaasisuses. Kuid peamine põhjus, miks süsihappegaasi hulk atmosfääris on 1750. aastast hüppeliselt kasvanud, on ikkagi inimtegevus.