Proovisõit: Porsche Panamera ja Cayenne’i E-hübriididega Saaremaad avastamas
Neid kordi, kui su kätte usaldatakse mitmeks päevaks kaks autot, millest kumbki maksab rohkem kui kahetoaline korter Tallinna kesklinnas ning mille eest mõni oleks valmis neeru andma, tuleb elus ette kahetsusväärselt vähe. Accelerista autoritele aga õnn naeratas, saime kahe Porsche hübriidiga seigelda läbi Saaremaa, avastada kohti ja … muidugi autosid.
Tegelikult, mis saakski sobida metsiku loodusega saarele paremini kui keskkonnasäästlike ajamitega nooblid autod, mis sulnis vaikuses kiviaedade vahel ja mööda mahajäetud maastikke veerevad? Ja kui vaja, siis jõulise möirgega mööda käänulist kruusateed sihtpunkti sööstavad?
Just mahajäetud maastikud moodustasid meie kolmepäevase automatka meeldejäävama osa – kui Vilsandi ja Viidumäe ning Kuressaare kindlus on vaadatud, siis tahaks ju midagi “erilist”.
Nõukogude sõjaväe mahajäetud linnakud, väikesadamates roostetavad vrakid, kummituslik Süvasadam – see kõik on väärt Porsche Kuldse Teekonnana kaardile kandmist. Ükskord varem oleme ju seda juba teinud.
Seda enam, et kaugelt tulles ei pea pepsim külaline kartma paralleelmaailma kinni jäämist – käeulatuses on kaasaegne infra oma mahekaubanduse, sadamarestode ja butiikmagalatega. Kõike on, kõigile jagub. Istu rooli, ja avasta!
Ja kui juba Porsche ning Saaremaale, siis olgu see juba üks neist meie sõidetud E-Hybrid mudelitest. Kas Panamera 4 E-Hybrid Sport Turismo, 243 kW+ 100 kW, nelikveoline kõrgendatava kliirensiga… pereauto(!?) või siis Cayenne E-Hybrid, 250 kW+ 100 kW supermaastur – võta kumb tahad; heas mõttes viltuse maailmapildiga astud sa neist autodest pärast esimest pikemat sõitu välja igal juhul.
Ei tundu ju kuigi loogiline, et Porsche ehitab valmis tõenäoliselt maailma ühe kaunima (pere)universaali ning tuunib popi luksmaasturi uut genet sedavõrd, et need on ühtaegu ülisportlikud, maastikuiharad ja … loodussäästlikud. 6 liitrit sajale kombineeritult, pärast kogu seda kolmepäevast virr-varri, päriselt räägite või!?
Mitme näoga Panamera 4 E-Hybrid
Umbes nelja sekundiga rebib Panamera hübriid sõitjad ja kopsaka koguse pagasit 100 km/h tunnikiiruseni, olemata sealjuures sportlikult jäik või lärmakas, sest õhkvedrustuse seaded varieeruvad pehmest ja kõrgest kuni ringrajale sobivani.
Tõenäoliselt leierdatud võrdlus, aga Panamera istub sõitja selga nagu hea rätsepaülikond: kehasse töödeldud istmed, rõõmsalt ruumi, ja palju vaikust, mis jätab sellesse maailma sinu ja – olenevalt, mida valid – kas V6 sügava mahlaka hääle või särtsumootori vaevukuuldava surina.
Panamera pistikhübriid on mitme näoga auto, mis maanteel pakub GT-likku mugavat ja muretut kulgemist, kurvilisel teel sõidab sportlikus režiimis nagu mööda rööpaid ja toodab seejuures fantastilist mootorihäält. Kui juht end unustab ja uljalt pedaale ning rooli käsutama juhtub, auto andestab. Mingi piirini.
Puhta särtsuga täislaetud akuga sõidavad nii Panamera kui Cayenne’i hübriidid umbes 40 km, ökolt sõites isegi rohkem. Sellest sõiduraadiusest piisab, et Kuressaares päevased vajalikud sutsud ära teha.
Tugevam pedaalivajutus maanteel päästab aga mistahes hetkel taas valla enam kui küllusliku jõuvaru bensiinimootorist, ning ökonoomsest elektriautost saab hetkega taas supersportauto, mille iste lajatab ootamatult kõvasti selga ja mis sobib ka Nürburgringil kõrgeid aegu püüdma. Juht ise võib samal ajal heas ülikonnas olla.
Panamera hübriidis on palju valikuid – piiritu sõidurõõm ühelt poolt ning koostöös särtsujõuga selle autoklassi kohta naeruväärne kütusekulu – 6l/100km kohta tuleb raskema jalaga juhil välja suurema ökotamiseta. Pelgalt elektri jõul võib näidikule manada aga numbri 0-0,3 l/100 km.
Suurim üllatus on aga selle pealtnäha madala maanteelaeva võime ronida üles kruusasest järsakust ilma põhja vastu pinnast kriipimata. Või sõita heinamaal. Või vanas taluhoovis. Supersportauto lambanahas, vabandust, heas ülikonnas.
