privaatsuse haldur

  • Miks?
  • Privaatsussätted
  • Õigustatud huvi
Parema kasutajakogemuse pakkumiseks kasutame nii enda kui ka kolmandate osapoolte küpsiseid.
Selleks:
  • salvestame seadmetes olevat teavet,
  • pääseme juurde Teie seadme teabele ehk küpsistele,
  • töötleme Teie isikuandmeid.
Töödeldavateks isikuandmeteks on:
  • identifikaatorid,
  • geolokatsiooniandmed,
  • seadme saadetud standardteave,
  • teave seadme omaduste kohta.
Küpsiste kasutamine aitab parandada reklaamide esitlemist, analüüsida liiklust ja pakkuda Teie jaoks kohandatud sisu.
Privaatsussätete all saate lähemalt tutvuda, millist liiki küpsiseid me töötleme, ja seadistada nende lubatavust. Oma valikuid saate igal ajal muuta lehe jaluses „Privaatsussätete“ alt. Teie eelistused kehtivad ainult Delfi Meedia veebilehtedel.
Delfi Meedia töötleb kõiki isikuandmeid lähtudes andmekaitsetingimustest, mis on kättesaadavad siin.
Kolmandate osapoolte küpsiste (Delfi Meedia partnerite (140)) seadistusi saate muuta
Küpsistega mitte nõustumise korral ei pruugi veebilehekülg toimida selliselt nagu meie poolt on see loodud
Horisont
07.10.2018, 12:00

Kodugalaktikal Linnuteel on olnud tormiline minevik, murettekitava sündmuseni jääb õnneks paar miljardit lisaaastat

 
Värske ajakirja Horisont tähevoogude lugu!
Peeter Tenjes
Arvutisimulatsioonide põhjal kunstniku tehtud pilt Andromeeda galaktika põrkest Linnutee galaktikaga. Pildil kujutatust kolme miljardi aasta pärast on Andromeeda ja Linnutee galaktikad ühinenud ja moodustavad suure elliptilise galaktika.
Arvutisimulatsioonide põhjal kunstniku tehtud pilt Andromeeda galaktika põrkest Linnutee galaktikaga. Pildil kujutatust kolme miljardi aasta pärast on Andromeeda ja Linnutee galaktikad ühinenud ja moodustavad suure elliptilise galaktika.
FOTO: Foto:NASA

Paremad teleskoobid, erinevate lainepikkuste kasutamine ja üha tundlikumad detektorid on viinud astronoome viimasel paarikümnel aastal üha enam arusaamani, et meie kodugalaktika Linnutee struktuur ei ole välja kujunenud rahuliku ja ühtlase arengu tulemusena. Pigem võiks seda protsessi kirjeldada järjestikuste suuremate ja väiksemate kokkupõrgete jadana. See kehtib nii Linnutee mineviku kui ka tuleviku kohta.

Teoreetiliselt oli kerasparvede ja kääbusgalaktikate aeglane lagunemine nii omaette protsessina kui ka mingi suurema tähesüsteemi gravitatsiooni toimel teada juba 1940. aastatest India päritolu astrofüüsiku Subrahmanyan Chandrasekhari töödest. Ehkki tema arvutustulemustes ei olnud vähimatki põhjust kahelda, peeti kerasparvede ja kääbusgalaktikate lagunemist siiski väga aeglaseks protsessiks, mis galaktikate kujunemisele erilist mõju ei avaldanud.

Mis on Delfi Kogupakett?
Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:
FOTOD JA VIDEO | „Paljud lämbusid metaani kätte.“ Totralt surma saanud Vene eriüksuslastest said meemikangelased
„Kõik põhineb USA tarkvaral.“ Ekspert selgitab, kas Donald Trump saab eurooplaste ja ukrainlaste lennukid „välja lülitada“
Ekspert selgitab, miks Ukraina armeel Kurski oblastist taganemisega kiireks läks
Samal teemal
Kommenteeri Loe kommentaare
Delfi
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid