VIDEO | Kas see naine näeb välja nagu terrorist? Souli olümpia nurjamiseks õhkis ta Põhja-Korea käsul reisilennuki, kus hukkus 115 inimest
See oli ta esimene tööülesanne Põhja-Korea salaluure agendina. 1987. aastal pani Kim Hyon Hui pommi lennukompanii Korean Air lennukile, mis suundus Iraagist Lõuna-Koreasse.
Kõik 115 lennu nr 858 pardal viibinud inimest hukkusid plahvatuses, mille korraldamiseks oli käsu andnud toonase Põhja-Korea riigijuhi Kim Il Sungi poeg Kim Jong Il isiklikult.
„Rünnaku eesmärgiks oli takistada eelseisvate 1988. aasta Souli olümpiamängude toimumist,“ selgitas 55 aastane eks-spioon.
Tema mälestused ilmestavad seda, millistesse äärmustesse oli Pyongyang valmis laskuma selleks, et nurjata 1988. aasta suveolümpiat, milles nähti Lõuna-Korea tormilist arengut esile tõstvat ohtlikku propagandaüritust. Lennuk plahvatas 1987. aasta 29. novembril Myanmari ranniku lähistel Andamani mere kohal.
Endine salaluuraja Kim hoiatab, et pärast aega, mil tema sealse režiimi kasuks spioonitööd tegi, pole Põhja-Korea tegelik pale sugugi muutunud, ning tuletab meelde, et Pyongyang pole pommirünnaku pärast tänini ei vabandanud ega ka selle eest vastutust võtnud.
Salaluure agendiks saamine nõudis Kimilt rohkem kui seitse aastat kestnud väljaõpet. Naine kinnitab, et on Põhja-Korea riigikaitse-süsteemi ülesehitusega väga põhjalikult kursis.
Hea keeleanni tõttu 18. eluaastal ülikoolist värvatud Kim veetis ühe aasta luuretöö-alast väljaõpet saades salajases mäestikulaagris. Talle õpetati võitluskunste, tulirelvade kasutamist, raadiosidetehnikat, jaapani ja mandariini keeli ning metsikus looduses ellujäämise oskuseid.
1987. aastal otsustas Põhja-Korea salaluureteenistus, et Kim on oma ülesandeks valmis. Konkreetsed käsud andis talle keset ööd luureagentuuri kõige kõrgem ohvitser. Kim ja tema meessoost kaastöötaja reisisid jaapanlastest abielupaariks maskeerituna Viini, kus nende kätte usaldati pomm.
„Pomm oli peidetud väikesesse Panasonicu transistorraadiosse. Raadio oli konstrueeritud nii, et pool aparaadist toimis lõhkeseadmena, teist poolt sai aga kasutada nagu tavalist raadiot,“ täpsustas Kim.
Salaluurajad toimetasid pommi Bagdadisse. Kui nad Souli suunduva Korea Airi lennu nr 858 pardale astusid, võtsid ametnikud raadiost välja patareid, ilma milleta olnuks ka pomm kasutuskõlbmatu. Kimi pahandamise peale anti talle aga patareid siiski tagasi.
Vahepeatuse ajal Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis lahkusid Kim ja tema kolleeg lennukist. Kavatsus põgeneda Rooma ja Viini kaudu läks luhta, kuna mõlemad agendid peeti Bahreinis kinni. Neil oli siiski varuks tagavaraplaan — sigaretifiltritesse peidetud tsüaniidikapslid.
„Meile oli õpetatud, et kui agent ei saa talle antud ülesandega hakkama, peab ta endalt elu võtma. Pidime mürgikapslid alla neelama, et saladust varjata. Teadsime väga hästi, et meie perekondadele Põhja-Koreas võidakse häda teha, kui me nii ei toimi, mistõttu otsustasime loomulikult kapslid alla neelata,“ selgitas Kim.
Kui Kim kapsli katki hammustas, kaotas ta teadvuse, kuid jäi imekombel ellu. Tema meeskolleeg suri.
Kim Hyon Hui mõisteti kohtus süüdi ja talle määrati surmaotsus, kuid toonase peamise opositsioonierakonna teravast kriitikast hoolimata otsustas Lõuna-Korea president Roh Tae-woo talle hiljem armu anda.
President uskus, et naine oli sama palju Põhja-Korea jõhkra režiimi ohver kui hukule määratud lennu nr 858 pardal surnud reisijad.
Pärast armuandmist asus Kim tööle Lõuna-Korea riiklikus luureteenistuses, kuni abiellus ühega oma ihukaitsjatest.
Kahe lapse ema Kim on kirjutanud oma läbielamistest memuaare, mille müügituludest on osa annetanud ohvrite perekondadele.
Mõned perekonnad kritiseerivad aga Lõuna-Korea omaaegse valitsuse läbi viidud juurdlust ning on isegi kahtluse alla seadnud väite, et just Kim on nende lähedaste surmas süüdi.
Kim rõhutab, et on jäänud ellu selleks, et meenutada maailmale, milleks Põhja-Korea võimeline on. Tema osutusel on seda äärmiselt oluline teadvustada just praegu, mil taliolümpiamängud paistavad kahe Korea vahelisi suhteid soojendavat.
