Suurim rotihävitusprojekt ajaloos jõudis lõpule, Atlandi ookeani saarel pole enam ühtki närilist

Rotid ja hiired jõudsid Atlandi ookeani lõunaosas asuvale Lõuna-Georgia saarele umbes 250 aastat tagasi, kui seal peatusid esimesed vaala- ja hülgelaevad. Närilised - või kaudselt siiski inimesed, kelle laevadel loomad kohale jõudsid - lõid kohaliku ökosüsteemi korralikult uppi.

Paljudele merelinnuliikidele mõjusid uued liigid täiesti hukatuslikult, sest maapinnal pesitsevate lindude munad olid rottidele kerge saak. Puid saarel ei ole. IFLScience ütleb, et kokku pesitseb saarel 30 miljonit lindu umbes 81 erinevast liigist, sealhulgas on ka neli erinevat ohustatud pingviiniliiki.

Kõige suuremaks murelapseks osutusid kaks endeemilist linnuliiki – nemad ei ela mitte kusagil mujal maailmas, ainult sel saarel. Need on lõunageorgia kiur ja lõunageorgia koldnokk-soopart. Närilised on need liigid juba põhisaarelt välja tõrjunud ja need linnud elavad tillukestel rannalähedastel saarekestel.

Saare pindala on umbes 350 000 hektarit ja see on umbes 160 km pikk. Maapind on sageli külmunud ja kaetud jää ja lumega. Saarel on kaks mäeahelikku ning üle saja liustiku. Mägede ja mere vahel on rohttaimkatte riba, mis on paljudele merelindudele ideaalseks pesitsemispaigaks. Seal toovad järglased ilmale albatrossid, tormilinnud ja pingviinid – ainüksi kuningpingviine pesitseb saarel igal aastal umbes 450 000.

Lisaks kasvatab 97% maailmas elavaist Antarktika merikarudest oma pojad just sel saarel üles, samuti elab seal üle poole maailma lõuna-lonthüljestest.

Et saarel pesitsevaid linde ja loomi kaitsta, otsustas Šotimaal baseeruv Lõuna-Georgia päranditrust koos USA-s tegutseva Lõuna-Georgia sõprade ühinguga kokku koguda 10 miljonit naela, et saar närilistest vabastada.

Projekt algas aastal 2008, reaalse tegutsemiseni jõuti aastal 2011 ja nüüd teatati, et lõpuks on suudetud kõik rotid ja hiired edukalt hävitatud. Vähemalt ei paista neid enam kusagil. Ühtki sellise mastaabiga projekti pole varem kusagil läbi viidud.

Alustati helikopteritelt mürgipakikeste pildumisega, mida tehti kolmes faasis, viimati aastal 2016. Sellest ajast saati pole saarel enam rotte nähtud ja et päris kindel olla, saadeti kaks inimest ja kolm koera asja veel oma silma ja ninaga üle kontrollima.

Nad kõndisid saare keerukal maastikul kokku 1608 kilomeetrit ja ronisid mägedes nii palju, et seda võib võrrelda kaheksa korda Džomolungma otsa ronimisega. Ja nüüd juletakse kinnitada: Lõuna-Georgia saarel pole mitte ühtegi närilist. Lindude populatsioon on väidetavalt juba taastumas.