Prügi metsa all: mitu USA hävitajat on leidnud tee sinna, kuhu nad polnud mõeldud
Videos näeb vähemalt kolme lennukikeret vedelemas täpsustamata kohas USA-s, ning kaks neist paistavad olevat varem mereväele või merejalaväele kuulunud hävitajad F-14 Tomcat, üks aga F-4 Phantom. Videos nähtavad mehed küll ei maini oma asukohta, aga nende aktsendist on järeldatud, et see peab toimuma kuskil USA lõunaosariikides. Sellest, et puud kasvavad lennukivrakkidest läbi, peab järeldama, et nad on vedelenud metsa all juba aastaid.
Lennukikeredelt on eemaldatud mootorid (vastavalt kas F-14 General Electric F110 turbiinmootorid või F-4 General Electric J79 turboreaktiivmootorid). Tiivad on eemaldatud, aga lebavad üksteise otsas samal platsil. Elektroonikast suurem osa on eemaldatud, nagu ka istmed ja mehaanilised seadmed.
Tegemist oli Grummani väljatöötatud lennukitega F-14 Tomcat, mida aastail 1969-1991 toodeti kokku 712 tükki ja hiljem hinnati ühe lennuki hinnaks 38 (praegusesse rahasse arvestatuna 57) miljonit dollarit. Maha kanti need lennukid lõplikult aastal 2006, lammutamine pidi aga toimuma range kontrolli all, et takistada välismaalaste (s o ennekõike iraanlaste) ligipääsu. Iraan kasutab selliseid lennukeid siiani, olles hankinud F-14 hävitajaid legaalselt juba eelmise võimu all 1970. aastatel.
F-4 Phantom lennukeid tootis aga McDonnell aastail 1958-1981 kokku 5195 tükki, kuigi viimane neist kanti maha alles mullu. Neid kasutavad veel praegugi Kreeka, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea ja Türgi. Lennuki hinnaks 1965. aasta rahas 2,4 miljonit, praegusesse rahasse ümber arvutatuna 18,6 miljonit dollarit.
Samal ajal on USA võimud olnud väga tõrksad F-14 lennukite esitlemise ja kasutamise suhtes pärast nende mahakandmist, kuna nad on ära viidud ka muuseumidest, vanavarakaupmeestelt, isegi telesarja JAG võtteplatsilt. Kuid lennukikeredel metsa all leiab ka tootjanumbrid, ehk edasine jäljeajamine jääb juba Pentagoni kapsaaeda.
F-4, kerenumbriga BuNo 152267, on tuvastatult varem olnud väljapanekul lausa Dallase mereõhuväebaasi väravas ja küsimus, kuidas see oma püsivalt väljapanekult metsa alla sattus, on veelgi tõsisem.
