Suurimad allveelaevastikud maailmas: Põhja-Korea esikoht ajab ameeriklasedki muret tundma

Olgu, need, kes sõjanduse asju jälginud, teavad seda niigi. Suurim allveelaevastik maailmas pole mitte venelastel, hiinlastel või ameeriklastel. Hoopis üks palju väiksem riik on esikohal ja juba mitu aastat järjest. Millises seisundis need allveelaevad muidugi on, on iselugu.

Kui otsida edetabeleid suurimate allveelaevastike kohta maailmas, paistab mõne aastaga toimuvat üsnagi suuri muutusi. 2010. aastal ehmusid mitmed autorid võimaluse peale, et Hiina allveelaevastik oleks võinud osutuda suuremaks kui USA oma, sel ajal oli USA-l aga käsutuses 61 allveelaeva. 2014. aasta šokk oli veel suurem, selgus, et Põhja-Koreal oli kokku juba 78 allveelaeva, USA 72, Hiina 69 ja Vene 63 vastu. Järgnesid Iraan 31, India 17, Jaapan 16, Iisrael, Türgi ja Lõuna-Korea kõik 14 allveelaevaga. Kuid kvantiteet ei vasta ju alati kvaliteedile.

2017. aasta edetabel on mõnevõrra erinev.
Niisiis tosin suurimat allveelaevastikku praegu:

10.-12. koht: Suurbritannia, Kreeka ja Colombia, igaüks 11 allveelaeva

Suurbritannia käsutuses peaks olema neli Vanguard (veeväljasurvega 15 900 tonni) ja kolm Astute klassi (7800 t) tuumaallveelaeva, lisaks üks päästeallveelaev LR5 (24 t), mis laenatud Austraaliale ja kolm miniallveelaeva SDV Mk8 Mod 1 (60 t). Valmimas on neli Astute- ja neli Dreadnought-klassi (17 200 tonni) allveelaeva.

Kreeka käsutuses peaks olema Saksa päritoluga diiselelektriallveelaevad, kohalike klassinimetuste all Glavkos (tegelikult Saksa tüüp 209/1100), Poseidon (209/1200), Okeanos (209/1200 AIP) ja Papanikolis (tüüp 214), veeväljasurvega 1810 või 1690 tonni.

Colombial peaks olema kaks allveelaeva tüübist 209/1200 (jälle Saksa, 1810 t), kaks tüübist SX-506 (Itaalia, 90 t) ja seitse mehitatavat inimtorpeedot Tactical Chariot. See muidugi ei sisalda narkokartellide salaja valmistatud allveealuseid, mida tihti põhja lastakse.

9. Türgi, 12 allveelaeva

Jälle peame minema Saksa toodangu peale, mõistagi kannavad ka need Türgis kohalikke klassinimetusi, tootjaks siiski Saksamaal Kielis paiknev Howaldtswerke-Deutsche Werft:

• Atılay (209/1200, 1600 tonni)
• Preveze (209T1/1400, 1800 tonni)
• Gür (209T2/1400, 1800 tonni)

Muide, suur allveelaevade tootja Saksamaa ise tuleb toime vaid kuue alusega.

7.-8. India ja Lõuna-Korea, kumbki 15 allveelaeva

Indial on kaks tuumaallveelaeva, kohalik INS Arihant (6000 tonni) ja Venemaalt saadud INS Chakra (endine K-152 Nerpa, 12 770 tonni), diiselallveelaevadest aga üheksa alust klassist Sindhughosh (õigemini nõukogude Kilo, 3076 tonni) ja neli alust klassist Shishumar (Saksa tüüp 209, 1850 tonni).

Lõuna-Korea asi on isegi lihtsam: kuus allveelaeva klassist Sohn Won-yil (ehk Saksa tüüp 214, 1700 tonni) ja üheksa klassist Chang Bogo (Saksa tüüp 209, veeväljasurvega kuni 1400 tonni).

6. Jaapan, 17 allveelaeva

Jaapanlased mõistagi sakslaste abi ei vaja, neil toodavad allveelaevu omad ettevõtted Mitsubishi ja Kawasaki koos. Kaheksa alust klassist Sōryū (4200 tonni) ja üheksa klassist Oyashio (4000 tonni) kasutavad kõik diiselkütust.

5. Iraan, 33 allveelaeva

Islamivabariigil peaks olema kolm nõukogude Kilo-klassi allveelaeva (2325 tonni), neli Põhja-Koreas toodetud Yugo-klassi allveelaeva (110 tonni). Ülejäänud lähevad juba kohaliku toodangu alla: Besat-klass (üks, 1200 t), Fateh-klass (kaks, 600 t), Nahang-klass (üks, 350-400 t), Ghadir-klass (21 alust, 120 t), Al-Sabehat 15 SDV-klass (viis, alla kümne tonni).

4. Venemaa, 63 allveelaeva

• Tiibrakettidega tuumaallveelaevad klassist Oscar II (kohaliku nimega projekt 949A Antei, 19 400 tonni).
• Ballistiliste rakettidega tuumaallveelaevad klassidest Delta III (Kalmar, 13 700 t), Typhoon (Akula, 48 000 t), Delta IV (Delfin, 18 200 t) ja Dolgoruki (Borei, 24 000 t).
• Väiksemad tuumakütusel ründeallveelaevad klassidest Sierra I (Barrakuda, 8300 t), Sierra II (Kondor, 9100 t), Victor III (Štšuka, 7250 t), Akula (Štšuka-B, 12 770 kuni 13 800 t) ja Severodvinsk (Jasen, 13 800 t).
• Tavalised diiselkütusel ründeallveelaevad klassidest Kilo (Paltus, 3000 t), Varšavjanka (3950 t), Lada (2700 t). Lisaks veel kolm eriotstarbelist ümberehitatud allveelaeva.

3. Hiina, 68 allveelaeva

• Ballistiliste rakettidega tuumaallveelaevad: klassidest Jin (tüüp 094, 11 500 t), Shang (tüüp 093, 7000 t), Xia (tüüp 092, 8000 t), Han (tüüp 091, 5500 t).
• Tavalised ründeallveelaevad klassidest: Yuan (tüüp 039A, 3600 t), Song (tüüp 039, 2250 t), Kilo (4000 t) ja Ming (tüüp 035, 2110 t).
• Lisaks üks eksperimentaalne Qing-klassi (tüüp 032, 6600 t) allveelaev.

2. USA, 70 allveelaeva

• Kokku 18 Ohio-klassi tuumaallveelaeva, millest neli kannab tiibrakette, 14 aga ballistilisi rakette (veeväljasurvega 18 750 t).
• Tuumajõul ründeallveelaevad klassidest Los Angeles (36 alust, 6927 t), Seawolf (kolm alust, 9138 kuni 12 139 t) ja Virginia (13 alust, 7900 t).

1. Põhja-Korea, 76 allveelaeva

Arvud pigem hinnangulised. Suurele numbrile vaatamata on tegemist pisikeste diiselelektri jõul liikuvate allveelaevadega, mis tegelikult suuri naabreid ühel ja teisel pool Vaikset ookeani ei kohuta.

• Sinpo klass (kuus alust, 2000 t)
• Tüüp 033 ehk Romeo-klass (Hiinast, kuni 22 alust, 1830 t)
• Whiskey-klass (nõukogude projektid, neli alust lammutamisel, 1350 t)
• Sang-O klass (enam kui 40 alust, 370 t)
• Yono-klass (ligemale kümme alust alles, 130 t)
• Yugo-klass (vist tänaseks maha kantud, 110 t)