Päike teeb nimelt regulaarseid ringe ümber Linnutee galaktika keskme, eeldatavasti just ümber seal paikneva musta augu. Ja seega tuleks meil arvestada veel ühe suurema kosmiliselt määratud ajaühikuga aasta kõrval. Tinglikult nimetatakse seda galaktiliseks ehk kosmiliseks aastaks - ajaühikuks, mille jooksul Päike teeb galaktika keskmele tiiru peale.

Galaktika kese asub meist umbes 7,6 kuni 8,7 kiloparseki ehk 25 000 kuni 28 000 valgusaasta kaugusel Sagittariuse ehk Amburi tähtkuju suunas. Ja seal peaks paiknema ka ülimassiivne must auk Sagittarius A. Kosmiline tolm muudab küll selle regiooni vaatlemise Maa pealt võimatuks, kuid mõningaid arvutusi on võimalik teha gammakiirguse, kõva röntgenkiirguse, infrapuna, submillimeetri või raadiolainealas.

Päike, siis ühtlasi kogu Päikesesüsteem, liigub keskme ümber kiirusega 828 000 km/h (või 230 000 m/s) ehk mingi aeglane tiirlemine see küll ei ole. Galaktilise ehk kosmilise aasta pikkuseks on arvutatud umbes 225-250 miljonit aastat. Seega, kui esimest numbrit arvestada, on alates Suurest Paugust möödunud vaid 61 galaktilist aastat. Linnutee sünnist 54 galaktilist aastat, Päikese sünnist 18,4 galaktilist aastat, inimkonna ilmumisest Maa peale 0,001 galaktilist aastat.

Maa tiirleb ümber Päikese keskmise kiirusega 107 200 km/h ehk 29 780 m/s. Maa päevades tähendab see täisringi iga 365,256 päeva ehk siis ühe keskmise aastaga. Ööpäeva pikkuse määrab aga Maa pöörlemine ümber oma telje 23 tunni 56 minuti ja nelja sekundiga, seega ümardatuna 24 tunniga.

Kuu tiirleb ümber Maa kiirusega 3683 km/h ehk 1023 m/s. Ja Kuu teeb Maale ringi peale 27,3 päevaga. Muide, Kuul kulub ka sama pikk aeg, et oma telje ümber tiir teha. Kuid Maa peal näeb Kuust kogu aeg vaid üht külge.

Ka Päike pöörleb oma telje ümber, aga ebaühtlases tempos - Päikese ekvaatoril kulub selleks 25, poolustel 34 päeva.