Mis saab siis, kui Maa tuum maha jahtub?
Tuuma pealmise kihi moodustab raua ja nikli sulam, mis toimib puhvrina tuuma sisemuse ning magmast ja sulakivimitest koosneva kihi, nn vahevöö vahel.
Maa sisetuum kujutab endast suure rauasisaldusega tahket kera läbimõõduga veidi üle 1200 kilomeetri. Samuti on see kõige kuumem punkt planeedil — temperatuur selle sisimas võib küündida 6100 kraadini.
Taoline kuumus on Maa tuumas valitsenud juba umbes 4,5 miljardit aastat, alates ajast, mil meie koduplaneet alles gaaside ja osakeste pilvest moodustus.
Gravitatsioon sundis raua ja muud rasked elemendid vajuma moodustuva planeedi keskele, samas kui kergemad materjalid nagu õhk ja vesi kerkisid pinna lähedale.
Aine maakera südames on nii tihe, et tuuma välispinnal on gravitatsioon umbes kolm korda tugevam kui Maa pinnal.
Samuti on tuum säilitanud osa oma algsest temperatuurist, millele lisandub planeedi keskpunktile lähemal paiknevate raskemate elementide liikumisega kaasnevast gravitatsioonilisest hõõrdumisest johtuv kuumus.
Tuuma sisemuse läbimõõt kasvab umbes sentimeetri võrra tuhande aasta jooksul. Tänu taolisele paisumisele neelab tuum üha rohkem kuumust.
Samuti lisavad temperatuurile oma osa vahevöös paiknevad radioaktiivsed isotoobid, mis lagunedes soojusenergiat kiirgavad.
Kui tuum peaks kunagi täielikult jahtuma, muutuks Maa külmaks ja elamiskõlbmatuks. Mõnevõrra läheks ka pimedamaks — nimelt ammutavad mõned elektrijaamad maakoorest soojusenergiat, millega kuumutatakse vett, mille aur käitab turbiine ja toodab elektrit.
Jahtumise tõttu võib kaduda ka magnetiline kilp, mida tuuma kuumus planeedi ümber tekitab ja mis praegu Maad kosmilise kiirguse eest kaitseb. Magnetkilpi hoiavad alal pidevalt liikuva raudtuuma tekitatud konvektsiooniprotsessid.
Nagu maakera ise, pöörleb pidevalt ka selle tuum. Mõnede teadlaste oletusel on tuuma pöörlemine planeedi omast isegi kiirem.
Sellest johtuv hõõrdumine teisendab kineetilise energia elektriliseks ja magnetiliseks energiaks, mis tekitavadki Päikeselt Maa põhja- ja lõunapooluste poole paisatud kahjulikke laetud osakesi tagasi tõrjuva magnetvälja.
See, kui palju mõjutaks elu Maal magnetvälja kadumine, pole veel selge. Mõned arvavad, et radioaktiivse kiirguse lained kuumutaksid planeedi pinna üle ja muudaksid selle elukõlbmatuks.
Teised viitavad usutavasti vähki põhjustava päikesekiirguse võimalikule võimendumisele.
Kolmandad uurijad usuvad, et saaksime tunda väga tugevaid päikesetuuli — võib-olla sama tugevaid kui pidid olema need, mis Marsilt ja Veenuselt kõik ookeanid, järved ja jõed minema pühkisid.
