Kas röögatu kummivorstikett võiks ookeanist tonnide kaupa plastmassi välja puhastada?

Selle hüüdnimi on „Boomy McBoomface“ (sõnast boom, mis inglise keeles tähendab poomi, iroonilise võrdlusega ühe kuulsa teaduslaeva hiljutise nimekonkursiga). Pirakatest kummivorstidest koosnevat linti meenutav ujuvrajatis Põhjamere pinnal kujutab endast pretensioonikat kava viimaks ometi merest plastmassprügi välja riisuma hakata.

Maailma ookeanide pinnal hulbib hetkel vähemalt 244 000 tonni plastmaterjali; mõnede hinnangute kohaselt on alates 1970. aastatest meredesse sattunud koguni üheksa miljonit tonni plastprügi. Vaikse ookeani südames tiirlevad päratusuured plastmassipöörised, mille nüüd on sihikule võtnud Hollandis Delftis tegutseva samanimelise sihtasutuse ookeanikoristusprojekt Ocean Cleanup, vahendab NewScientist.

Projekti eesmärgiks on paigaldada Vaiksesse ookeani kilomeetripikkune V-kujuline „poom“, mis koguks kokku selle vastu triivivat plastmassi. Prügi koguneks „V-tähe“ tippu, kust selle saaks välja rookida ja ümbertöötlemisele saata.

Taoline kava on katseliselt kontrollimata ja kulukas. 2014. aastal avaldatud tasuvusanalüüsi kohaselt võiks süsteem koristada pööristesse kogunenud plastiku vaid kümne aasta jooksul — kuid see läheks maksma üle 360 miljoni euro.

Seni jääb üle välja selgitada, kui tõhus välja pakutud pinnakoristusmeetod tegelikult on. Röögatu riibumisriista abil on võimalik kõrvaldada vaid merepinnal triivivat prügi, kuid seda, kui palju ookeanides tegelikult plastmassi ujub, pole veel teada.

Töörühm tutvustas möödunud nädalal Haagis oma viimatist prototüüpi, saja meetri pikkust kummivorstiketti e poomi, mis leidis totra nime Twitteri-konkursilt. Neljapäeval veeti seadeldis Hollandi rannikust 23 kilomeetri kaugusele merre.

Töörühma juhi Boyan Slati osutusel on u 3,6 miljonit eurot maksva eksperimendi eesmärk uurida, kui hästi poom sealse piirkonna tugevaid hoovuseid ja torme talub. Pole teada, kas poomi kinnitavad ankrud — mis on merre ehitatud püsirajatiste juures tavaliselt kasutatavatest ankrutest odavamad — suudavad seda aasta kestva katse jooksul paigal hoida.

Üks töörühma uurijaist, okeanograaf Julia Reisser selgitas, et katse võimaldab kontrollida ka Boomy McBoomface’i suutlikkust plastprügi koguda.

„Meil on plaanis selle ette kallata laadung biolagunevat plastmassi või võib-olla jääd, mille ujuvus e üleslükkejõud on võrreldav plasti omaga. Nii saame vaadata, kui palju sellest jääb lõksu ja kui palju voolab takistuse alt läbi,“ rääkis Reisser.

Prahitükkide teekonda seirama pannakse täppiskaameraga varustatud droon.