Kolooniat püsti ei pane, aga NASA oleks valmis viima Marsile pisikese kasvuhoone

Oli aeg, mil NASA ja Euroopa kosmoseagentuur ESA üksteise võidu kavandasid mehitatud lendu Marsile. Siis tulid asja segama eraettevõtjad, eriti Mars One, mis juba Marsile koloonia rajamisegi välja kuulutanud. NASA ei saa seda päris segamatult pealt vaadata.

Plaanid mehitatud

Marsi

-lendudeks alles millalgi 2030. või 2040. aastatel ei lähe enam mitte, uus konkurents sunnib rääkima palju lähematest tähtaegadest. Ettevõtja

Dennis Tito

kavandatav ühe abielupaari lend ümber Marsi ja tagasi ei taha küll 2018. aastal veel õnnestuda, ka Hollandi firma Mars One kava Marsi-kolooniat rajada kipub 2023. aasta pealt nihkuma vähemalt kaks aastat edasi. Hiinlased ja venelased veel ei sekku, kuid kui ühel hetkel peaks leiduma piisavalt palju raha, on erasektorgi võimeline saatma kosmoselaeva punase planeedi poole teele.

Seni oli NASA käegakatsutav plaan vaid uue kulguri saatmine Marsile 2020. aastal, senise Curiosity asemele. Kuid nüüd üritatakse samasse lendu ajastada ka teist funktsiooni, nimega Marsi taimeeksperimenti (Mars Plant Experiment ehk MPX). Selleks, et tegelikult uurida elu võimalikkust Marsil, on vaja proovida, kas taimed üldse on võimelised sellel planeedil ellu jääma. NASA Amesi uurimiskeskuse teadurid, eesotsas Heather Smithi ja Chris McKayga, tahavad saata seemneid Marsile ja vaadata, kas need suudavad seal kasvama hakata.

MPX-meeskond küll ei soovita, et järgmine marsikulgur hakkaks põldu kündma ja oma robotkäega taimi istutama. Vastupidi, eksperiment peab aset leidma kindlalt suletud ruumis, et maine elu kogemata Marsi keskkonda reostama ei hakkaks.  Kulguriga saadetaks kaasa kuubiksatelliidi mõõtu (10x10x10 cm) karp, milles eksisteeriks Maalt kaasa võetud õhk ja kus 200 seemet võiksid heal juhul endale kasvuruumi leida. 15 päeva jooksul oleks Marsil seega kuubikujuline kasvuhoone, kuigi pole päris selge, kuidas see eksperiment seejärel ära lõpetatakse.

Lõplikud otsused, mis kulgurile kaasa pannakse, tehakse NASA-s teadaolevalt juunis. 2012. aastast Marsil sõitvale Curiosityle pandi kaasa kümme tööriista või eksperimenti, palju rohkem ei kanna ka järgmine kulgur.