Mida sellest nüüd järeldada? Marsil on graniiti

Teadlastel on nüüd üsna kindel tõendusmaterjal, et Marsil on graniiti. On kujunenud uus teooria, kuidas Maale külluslikult omane kivim punasel planeedil tekkida võis. Osutub, et Marss on geoloogiliselt hoopis mitmekesisem kui varem arvati.

2011. aastal lähetatud marsikulgur Curiosity avastas Syrtis Major vulkaani Nili Patera nimelisest parasiitkoonusest ohtralt päevakive, mis moodustavad Maal olulise osa graniidi koostisest. Üllatavalt ei tuvastanud robot kraatris pea üldse rauda ja magneesiumi, mida on basaltides ning Marsil üldiselt külluses. Vahendab fyysika.ee

Haruldase leiu asukoht, vulkaani kraater, võib viidata graniidi tekkeloole. Graniiti või selle vulkaanilist venda rüoliiti leidub Maal sageli tektooniliselt aktiivsetes piirkondades, näiteks subduktsioonivööndites. Ka Marsil on laamad, ent avastatud mineraalid tekkisid ilmselt teisiti. Töörühm jõudis järeldusele, et päevakive võiks suurtes kogustes toota pikka aega aktiivsena püsinud vulkaan.

„Oleme jõudnud veenva tõendusmaterjalini, et Marsil on graniidilaadseid kivimeid,“ ütles Georgia osariigi tehnikainstituudi dotsent ning 17. novembri Nature Geoscience numbris avaldatud töö esiautor James Wray. Töörühma rahastas Ameerika kosmoseagentuuri NASA Marsi Andmeanalüüsi programm.

Aastaid arvati, et erinevalt Maast on Marss lihtsa geoloogilise ülesehitusega, koosnedes valdavalt üht liiki kivimist. Enamus Marsi karvatest kivimitest on tumedavärvilised vulkaanilised basaldid. Ka Maal leidub ohtralt basalti, näiteks Hawaiil ja ookeanide põhjas, ent mandrid koosnevad valdavalt graniidilaadsetest kivimitest.
Loe loo jätku leheküljelt fyysika.ee