Kuna Maal on 95 protsenti metaanist toodetud mikroobide poolt, andis see lootust leida elu ka Marsilt. Paraku, pettumus saabus, kui hakati analüüsima marsikulgur Curiosity saadetud andmeid.

Curiosity pole Marsi õhust seni metaani leidnud. "Varasematele mõõtmistele toetudes lootsime me leida eest (metaani kontsentratsiooniga õhus) 10 osakest miljardi kohta, ja ootasime seda põnevusega. Kuid, kui sa lähed midagi otsima ja seda ei leia, siis pettumuse tunne on suur," nentis BBC-le NASA Curiosity TLS-laserspektromeetri järelvaataja dr Chris Webster.

Curiosity on "hinganud" Marsi õhku ja mõõtnud selle osakesi alates maandumisest augustis 2012, ja metaani selle aja jooksul tuvastada pole olnud võimalik. Aparaat suudaks tuvastada metaani kontsentratsiooni alates 1,3 osakesest miljardi kohta, ehk kui metaani olekski, siis väga märkamatus koguses. Marsi atmosfäär seguneb ka piisavalt kiiresti, ehk isegi see, et Curiosity liigub vaid piiratud regioonis, ei tohiks tulemusi mõjutada.

Üha selgemaks saab, et kui Marsil on ka kunagi elu olnud, siis enam selle kohta mingeid märke leida ei ole. Samas on teadlased pakkunud välja järjest uskumatumaid teooriaid kunagisest elust Marsil, mis võinuks asteroidil "ratsutades" olla lausa Maale jõudnud.

Euroopa kosmoseagentuur kavatseb 2016. aastal saata Marsi juurde ExoMars satelliidi, mis peaks uurima just gaaside olemasolu seal. Ka India Mangalyaan-sond, mis juba tänavu teele saadetakse, omab seadmeid metaani otsimiseks. Aga NASA senised kogemused pole just julgustavad.