Saage tuttavaks: inimeste varaseim teadaolev eellane!

505 miljoni aasta tagant pärinevates kivististes talletunud tillukeste vingerdavate loomade säilmed on kõige varajasem tõend algelise seljakeelikuga eluvormi olemasolust, vahendab The Telegraph.
Selgroogsete eelkäijana on äsjatuvastatud olendi näol usutavasti tegu kõigi keelikloomade hõimkonda kuuluvate loomade, sh kalade, lindude, roomajate, kahepaiksete ja imetajate kauge esivanemaga.
Avastus tähendab, et viie sentimeetri pikkusest elukast liiginimega Pikaia gracilens põlvnevad sedavõrd erilaadsed loomad nagu maod, luiged ja inimesed, osutasid teadlased.
Kanada kildakihistustes säilinud kivistised avastas esmakordselt juba saja aasta eest Ameerika paleontoloog Charles Doolittle Walcott, kes pakkus välja, et tegu võib olla ürgsete kaanide või ussidega.
Hiljem on teadlased avaldanud arvamust, et fossiilid võivad kuuluda keelikloomale, kuna neil paistis olevat algeline seljakeelik — painduv pulkjas struktuur, mis moodustab osa kõigi selgroogsete selgroost.
Kuna täielikult väljaarenenud selgroog elukatel siiski puudus, jäi küsimus, millisesse kivistunud loomade kategooriasse nad lahterdada tuleks, pikaks ajaks lõpliku vastuseta.
Nüüd on Cambridge'i ülikooli teadlased ja nende Kanada kolleegid liigi 114 esindaja analüüsimise käigus tuvastanud luustikulihaskoe klombid, nn müomeerid, mis peaksid kõik kahtlused hajutama.
Ajakirjas Biological Reviews avaldatud uurimuse juhtiv autor Simon Conway Morris ütles: "Müomeeride avastamine on n-ö suitsev püstol, mida oleme juba ammu otsinud. Nüüd, mil tuvastatud on nii müomeerid, närvikeelik, seljakeelik kui soonkond, näitab meie uurimus, et Pikaia on kindlasti planeedi algelisim keelikloom."
Uurimuse kaasautor Jean-Bernard Caron lisas: "Teadmine, et luikedel, madudel, karudel, sebradel ja — täiesti uskumatul kombel — ka inimestel on selle tillukese, minu pöidlast väiksema olendi kaudu ühine ürgajalugu, sisendab tõelist aukartust."
Lameda kehaehitusega angerjalaadsete loomade kere jagunes eraldisteks lihassektoriteks, mida läbis ühendav, peaaegu kogu keha pikkune keelik. Neil oli tilluke, kahe kombitsaga pea ja peenike seljauim, kuid puudusid silmad, ning nad liikusid tõenäoliselt mööda ookeanipõhja, vingerdades kehaga kaarjalt küljelt küljele, osutasid uurijad.