Ülevaade Ameerika võimalikest esmaavastajatest
Näiteks on ajaloolasi, kes usuvad, et tänapäeva Liibanoni aladelt pärit Foiniikia meresõitjad jõudsid Ameerikasse juba aastal 500 eKr. Üldiselt arvatakse, et see on küll teoreetiliselt võimalik, kuid ükski arheoloogiline leid pole seda seni kinnitanud.
Küll on aga tõendatud, et pooltuhat aastat enne Kolumbust jõudsid Põhja-Ameerikasse viikingitest seiklejad. Newfoundlandi kõige põhjapoolsemas tipus avastati 1960. aastal kaheksa puithoone jäänused, mille ehitajateks peetakse viikingeid.
Asula on umbes tuhat aastat vana, see sobib kokku Islandi saagadega viiking Leif Eriksonist, kes seilas 1002. või 1003. aastal koos 35 mehega läände. Kõik viitab sellele, et viikingid viibisid uuel maal lühikest aega. Saagade kohaselt ajasid vaenulikud kohalikud nad sealt minema.
On ka teadlasi, kes usuvad, et Hiina admiral Zheng He võis jõuda Põhja-Ameerikasse 1421. aastal ehk ligi kolmveerand sajandit enne Kolumbust. Keisri käsul sooritas Zheng He suure laevastiku juhina lääne suunas seitse ekspeditsiooni. Tema seitsmes reis viis ta tõenäoliselt Ida-Aafrikasse.
Mõned teadlased arvavad, et seejärel seilas ta ümber Aafrika lõunatipu ja ületas Atlandi ookeani, jõudes lõpuks Ameerika idarannikule. Hiinlase avastusreis on küll teoreetiliselt võimalik, kuid ebatõenäoline ja dokumenteerimata.
Kolumbuse kohta arvatakse ekslikult, et ta oli esimene, kes jõudis 1492. aastal Ameerika mandrini. See on vale, maadeavastaja jõudis mandrini alles 1498. aastal. Oma esimese kahe reisi jooksul jõudis Kolumbus läbi uurida vaid Kariibi meres asuvad Lääne-India saared. Teadlased on tõestanud, et nii viikingid kui ka itaalia päritolu briti meresõitja John Cabot jõudsid Ameerika mandrini enne Kolumbust.
Ameerikale nime andnud maadeavastaja Amerigo Vespucci võis jõuda mandrini enne Kolumbust ning olla viikingite järel esimene valge, kes seda mandrit külastas.
See oletus on vastuoluline ja tõendamata, kuid seda ei saa ka täielikult ümber lükata. Enamik ajaloolasi on nõus, et Vespucci osales vähemalt kahel reisil Uude Maailma ajavahemikus 1499-1503. Kuid kirjas Firenze valitsejale Piero Soderinile kirjeldab Vespucci reisi uuele mandrile juba 1497. aasta kevadel. Paljude ajaloolaste arvates on see kiri aga võltsing, võib-olla Soderini enda poolt välja mõeldud.
Hetketeadmiste kohaselt oli esimene eurooplane Põhja-Ameerikas pärast viikingeid hoopistükkis itaalia juurtega briti seikleja John Cabot (Giovanni Caboto).
Cabot seilas, nagu teisedki enne teda, lääne suunas. Tema aga kavatses sõita palju kaugemale põhja, sest eeldas, et sedakaudu jõuab Aasiasse (just sinna uskus ta end jõudvat) kiiremini. Cabot oli ka esimene eurooplane, kes andis nime sellele Uue Maailma põhjaosa maamassiivile. Nime puhul ei näidanud ta üles erilist leidlikkust, vaid piirdus niiöelda konstateeringuga, et saar oli vastavastatud maa ehk Newfoundland.
Kuigi Cabot oli esimene eurooplane, kelle jõudmine Ameerika mandrile on tõendatud, pole ameeriklased teda kunagi Kolumbusele sarnaselt ülistanud. Hilisemad Ameerika asunikud ei soovinud nimelt austada meest, kelle saatis teele Inglismaa kuningas. Eriti Ameerika kodusõja järgsetel aastatel sai Kolumbus noore rahvuse seas aina enam pühaku staatuse.
Artikkel Ameerika avastajatest ilmus ajakirja Imeline Ajalugu 2012. aasta aprilli numbris. Lugu on kaheksal leheküljel ning rikkalikult illustreeritud.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
