Uuring, mida juhtis dr Volker Nehring Freiburgi Ülikoolist, toob esile, et mullamurelased (Lasius niger) suudavad mäletada vaenulikke kohtumisi teiste pesakondadega ja reageerida neile tulevikus suurema agressiivsusega. See käitumine viitab, et isegi väikeste putukate ajudes toimuvad keerulised õppimisprotsessid, mis võimaldavad neil eristada sõpru vaenlastest ja pidada viha.

Uuring keskendus mullamurelaste kolooniate omavahelistele suhetele ja nende võimele ära tunda vaenulikke pesakondi nende unikaalsete keemiliste signatuuride põhjal. Eksperimentides puutusid sipelgad korduvalt kokku teiste pesakondade esindajatega, mille tulemusena ilmnes selge muster: sipelgad muutusid järjest agressiivsemaks nende kolooniate vastu, kellega nad varem olid konflikti sattunud, kuid vähem vaenulikuks tundmatute kolooniate suhtes. See muster ilmnes juba lühiajaliste kohtumiste järel, kuid tugevnes, kui kokkupuuted toimusid mitme päeva jooksul.

Uurijad tuvastasid ka „ebameeldiva naabri efekti“, kus sipelgad näitasid kõige suuremat agressiivsust lähimate, umbes viie meetri raadiuses asuvate kolooniate vastu. See on loogiline evolutsiooniline kohandumine, sest lähimad kolooniad konkureerivad otseselt ressursside pärast ja kujutavad endast suurimat ohtu.

Sipelgate mälu ja õppimisvõime näib olevat seotud füüsiliste konfliktidega, mis aktiveerivad assotsiatiivse õppimise protsessi. Kui teadlased blokeerisid sipelgate ründeomadused, kadus õppimisefekt, mis tõestab, et füüsiline vastasseis on mälestuste tekkeks hädavajalik. Samuti leiti, et vanemad, rohkem väljas toiduotsijana tegutsevad sipelgad on agressiivsemad, kuna neil on rohkem kokkupuuteid vaenulike kolooniatega.

Dr Nehring rõhutas, et tulemused lükkavad ümber arusaama, et putukad toimivad pelgalt „programmeeritud robotitena“, kuna nende õppimisvõime on keerukam, kui seni arvati. Uuring pakub uusi teadmisi sipelgate sotsiaalsete suhete ja kohandumisvõime kohta ning avab tee edasistele uuringutele, et mõista mälu füsioloogilisi mehhanisme sipelgate aju tasandil.

See töö, avaldatud ajakirjas Current Biology, tõestab, et ka pisikesed sipelgad suudavad oma vaenlasi mäletada ja nendega tulevikus tõhusamalt toime tulla – veel üks näide loodusmaailma hämmastavast keerukusest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid