Teadlased leidsid, et parasiit, mis muudab sipelgad zombideks, nakatades nende aju ja haarates nende käitumise üle kontrolli, on kavalam, kui seni arvati. Maksakaan suudab sipelgaid sundida vältima päikesekiiri, et parasiit saaks piisavalt kaua elada, et teistele peremeestele edasi levida. Seda kinnitab hiljuti ajakirjas Behavioral Ecology avaldatud uus uuring, kirjutab Briti ajaleht Independent.
Parasiit, kelle elutsükkel hõlmab olendeid nagu teod ja lehmad, on tuntud oma võime poolest võtta kontrolli alla sipelgate aju, pannes sipelgad vastu nende tahtmist rohuliblede külge klammerduma, suurendades tõenäosust, et putuka sööksid koos rohuga ära rohusööjates loomad, nagu näiteks lehmad ja kitsed. „Meie avastus näitab, et parasiit on keerulisem, kui me algselt arvasime,“ rääkis uuringu kaasautor Brian Lund Fredensborg.
Teadlased leidsid, et temperatuur mõjutab sipelgate käitumist. Kui temperatuur oli madalam, ronisid sipelgad rohuliblede peale. Kui aga palavaks läks, tulid sipelgad sealt maha.
Varasemad uuringud on näidanud, et kui maksakaan nakatab sipelga, satub putuka kehasse mitusada parasiiti, millest ajju jõuab vaid üks. See ainuke parasiit hakkab mõjutama peremeesorganismi käitumist, samas kui teised peidavad end sipelga kõhus. „Nüüd teame, et temperatuur määrab, millal parasiit sipelga aju üle võtab. Kuid me peame välja selgitama, millise kemikaalide kokteili abiga parasiit sipelgad zombideks muudab,“ ütles Fredensborg.
